Pank ei soovinud BNS-ile võimaliku lahkumist Baltikumi turult kommenteerida. Danske Leedu üksuse pressiesindaja Vaida Bikkote ütles, et tal ei ole võimalik sel teemal vastuseid anda.

"Neljapäeval avaldab Danske Bank oma esimese kvartali majandustulemused. Enne seda ma tõenäoliselt ei ütle midagi," rääkis Bikkote.

2016. aastal müüs Danske oma eraklientide teeninduse Lätis ja Leedus Swedbankile, misjärel keskendus ettevõte vaid äriklientide teenindamisele. Eestis on pank samuti võtnud suuna teenindada vaid ärikliente.

Danske Banki Eesti haru on olnud seotud väidetava ulatusliku rahapesuga. Muuhulgas viis finantsinspektsioon Danske panga Eesti filiaalis 2014. aastal läbi kontrolle, mille käigus tuvastas inspektsioon suure ulatusega, pikaajalised ja süsteemsed rahapesu tõkestamise normide rikkumised.

Taani finantsjärelevalve teatas möödunud aastal, et pangal on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel olulisi puudujääke ning esitas sellele süüdistuse Eesti filiaali rahapesuohtude ebapiisavas jälgimises.

Möödunud aasta septembris teatas Danske Bank, et on laiendanud oma Eesti filiaali klientide ja ülekannete uurimist vahemikus 2007 kuni 2015. Uurimist määrati juhtima Taani luureagentuuri endine juht Jens Madsen.

Oktoobris võttis Pariisi esimese astme kohus uurimise alla võimaliku rahapesu juhtumi Danske Banki Eesti filiaalis vahemikus 2008 kuni 2011. Taani ärilehe Berlingske andmeil on Prantsuse uurimine seotud Vene advokaadi Sergei Magnitski juhtumiga.

Käesoleva aasta aprilli alguses teatas Danske, et ettevõtte juhatuse liige Lars Mørch, kes vastutas alates 2012. aastast panga Baltimaade äride eest, lahkub Eestiga seotud uurimise tõttu ametist. Mõni päev hiljem lahkus Danske Banki Baltikumi ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur ametist.