Eelmisel aastal sai rahapesu andmebüroo kokku 5418 kahtlase raha liikumise teadet. Neist enamik ehk 2663 olid rahapesukahtluse teated ja 471 juhul kahtlustati terrorismi rahastamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti rahapesuõppetund number üks on Vene-Moldova rahapesuskeem. Fiktiivsete dokumentide alusel langetati Moldova kohtutes võlgnevust tunnustavad kohtuotsused. Raha liikus Venemaalt Moldovasse ja sealt edasi valdavalt Lätti, aga ka teistesse riikidesse.

Eesti ajakirjanduses on varem räägitud 1,6 miljardist USA dollarist, mis läbis Eesti finantssüsteemi, kuid pole räägitud sellest, et 380 miljonit dollarit musta raha jõudis Eestisse ka Läti kaudu. Lisaks veel kolmest Moldova pangast välja petetud miljard, millest vähemalt 70 miljonit tuli Eestis avatud kontodele taas Läti kaudu ja mõni miljon ka otse Moldovast.

Õppetund number kaks, mis oma olemuselt oli palju lihtsakoelisem, kuid puudutas Eesti finantssüsteemi veelgi otsesemalt, on Aseri rahapesuskeem. Ka selles olid summad tegelikkuses veelgi suuremad, kui avalikkus seni on teadnud, kinnitab rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.

Näiliste tehingute ja fiktiivsete dokumentide alusel keerutati erinevate mitteresidentidest firmade kontodelt Eestis läbi vähemalt 3,9 miljardit USA dollarit. Varem on räägitud 2,5 miljardist.

"Alati leidub turuosalisi, kelle väärtused, arusaam reeglitest ja sellest, mis on nende kohustused, mis on lubatud, mis mitte, võivad turuosaliste lõikes erineda. Seetõttu on vajalik tugev järelevalve. Teiseks me näeme nende juhtumite puhul, et nad on tulnud päevavalgele, saanud järelevalveasutuste kohase tähelepanu ja üsna resoluutse järelmi," rääkis Reimand.

Kirjeldatud skeemide kaudu läbis viie aasta jooksul Eesti finantssüsteemi enam kui 13 miljardi dollari ulatuses tõenäoliselt kuritegeliku päritoluga raha. Ja peaaegu eranditult läbisid need rahavood Eesti finantssüsteemi siin mitteresidentidele avatud kontode kaudu. Valdavalt oli tegemist transiitkannetega, kus raha kanti põhimõtteliselt hetkega edasi.

Kahel viimasel aastal on miljarditest saanud miljonid, kuid probleem on endiselt tõsine,

"Hoolimata sellest, et me näeme, et varaga tehakse majanduslikult ebamõistlikke toiminguid, seda keerutatakse erinevate ettevõtete vahel viisil, millel puudub muu loogiline seletus kui see, et selle vara algse päritolu seoseid katki lõigata, me võime näha võltsitud dokumente, variisikuid, aga kui me ei tõenda ära seda, et see on konkreetsest eelkuriteost pärit, siis kriminaalõiguslikus mõttes ei saa öelda, et tegemist on kuriteoga," selgitas Reimand.

Tema sõnul on meetmed täna hädavajalikud ja nende ettepanek on, et tõendatud kahtluste korral võiks kohus tõendamiskohustuse pöörata raha omaniku vastu. Vastasel juhul raha konfiskeeritakse. See idee pole aga leidnud teostamist.

"Umbes kümmekond juhtumit aastas, kus sellist kohtuotsust tõendamiskohustuse pööramise näol vaja on," ütles Reimand.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles, et komisjonis ei ole hetkel eelnõud, mis sätestaks, et kahtlase raha päritolu tõendamise kohustus oleks raha omanikul, kuid seda ideed arutati korra kevadel.

"Kui me kohtusime pangaliiduga, siis pärast seda võttis ka ajakirjandus teema üles. Rahanduskomisjoni esimees kommenteeris seda asja ja ütles, et selline asi on täiesti põhiseadusvastane ja meie sellega kaasa ei lähe. Arutelu rahanduskomisjon oli sellega lõppenud, õigemini see ei jõudnudki rahanduskomisjoni lauale," kirjeldas Sõerd.

"Mina küsisin selle peale rahanduskomisjoni esimehelt, mis on siis lahendus, mis on tema ettepanek, et ka kriminaalõiguslikku hinnangut saada sellistes ühiskondlikult ohtlikes asjades nagu rahapesu ja terrorismi tõkestamine on. Tegelikult ei ole seda lahendust. Ma möönan, et see on õiguslikult keerukas küsimus. Tegelikult peaks nüüd küll rahanduskomisjon koos õiguskomisjoniga maha istuma ja selle teema üksipulgi läbi arutama," lisas ta.

Rahapesuskeeme on laias laastus kolm. Transiitmaksetele lisaks Eestis ehk kõige tuntumad on loto- ja pärimispettused ehk nn tööta-kodus-skeemid ning e-posti väärkasutamised. Lisaks on väikelaenufirmade vastu suunatud petuskeemid. Eestis näiteks vormistati Läti kodanikud siinsetesse ettevõtetesse näiliseltt tööle ning mõne aja pärast hakati samade inimeste nimel võtma väikelaene. Summad olid 500-7000 eurot. Raha kanti edasi või võeti sularahas välja. Nii näiteks avastas maksu- ja tolliamet maanteekontrolli käigus ühe auto pagasiruumist 323 000 eurot sularaha.

Pangaliit: riik peaks kaaluma pööratud tõendamiskohustust

Pangaliidu rahapesutõkestamise toimkonna juht Aivar Paul ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Eesti peaks kaaluma seda, et nõuda raha omanikult tõestust raha seaduslikkuse kohta.

"Pangaliit on ka olnud üks eestvedaja sel samal teemal ja pangaliit on teinud pöördumise ministeeriumite poole, et riik peaks kaaluma pööratud tõendamiskohustuse ja tsiviilkonfiskeerimise sisseviimist," ütles Paul.

Ta tõdes, et see ei ole võluvits, kuid kindlasti hea ennetav meede.

"Kui me saame meediast lugeda, kui palju raha on liikunud nn transiitkontode kaudu läbi Eesti, siis ma julgeks arvata, et isegi kui need rahad oleks saanud ajutiselt kinni pidada, rahapesu andmebüroo oleks need rahad piiranud, siis kokkuvõttes enamiku nende skeemide puhul oleks mingil hetkel need rahad jälle lahti lastud, kuna meil on üks suur mure siin - algriigist, kust need rahad tihtipeale liikuma hakkavad, ei ole võimalk saada infot, mille pealt saaks öelda, et see on üldse kuritegelik raha," selgitas Paul.

Paul loodab, et miljonitesse ulatuvate summade keerutamine läbi Eesti pankade on minevik.

"Eks raha üritab liikuda läbi sealt, kust tal on lihtsam minna. /.../ Loodan, et tänaseks päevaks on pangandussektor jõudnud arusaamisele, et need nn transiitkontod ei ole tegelikult selline asi, mida ükski pank teenindada tahaks, isegi kui pangal on veendumus, et selliste kontode kaudu käiv raha on täiesti seaduslik."

Pauli hinnangul ei ole sajaprotsendiliselt võimalik vältida musta raha liikumist läbi Eesti finantssüsteemi.

"Paratamatult meil on kuritegevust, kuritegelikku raha liikumas, aga kindlasti, mis tänaseks päevaks peaks olema andestamatu, on väga selgelt väga suurte summade liikumine läbi finantssüsteemi, mille kohta pank ei tea, mis raha see on," rääkis Paul.

"Tegelikult pangad rakendavad ju seda nn pööratud tõendamiskohustust iga päev ehk me küsime iga päev klientidelt, kust nad selle raha saanud on, seda kahes vormis - üks on konkreetsete ülekannete puhul, teine pool ka see, kus küsime mitte ainult vara, vaid teatud juhtudel ka rikkuse päritolu," lisas ta.