Asjatundjad: Danske lahkumine Eesti pangandusturgu ei raputa ({{commentsTotal}})

{{1524733680000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Ettevõtja Indrek Neivelt nimetas Danske Banki otsust Baltikumis kohalike ettevõtete ja privaatpanganduse klientide sektorist väljuma hakata ootuspäraseks ning LHV äripanganduse juht Arko Kurtmann ütles, et pangandusturgu see kindlasti ei raputa. Eften Capitali tegevjuhi Viljar Arakase sõnul võivad aga ettevõtete laenutingimused halveneda.

Neivelt ütles ERR-ile, et Danske otsus on ootuspärane, sest pank on selles suunas tegutsenud juba mõnd aega.

Tema hinnangul ei mõjuta Danske samm ka pankade konkurentsiolukorda. "Tulevad uued, nagu Coop," märkis Neivelt.

Ka klientide jaoks ei ole Danske lahkumisel tema hinnangul erilist mõju.

Kurtmann ei pidanud Danske teadet samuti üllatuslikuks. "Tegelikult ju pärast seda, kui Aivar Rehe juba mõnd aega tagasi oma ametikohalt lahkus, lahkus ka hulk teisi võtmetegelasi ja oli juba mitmeid vihjeid, et teatud ümberkorraldused Danske Banki ees ootavad. Ainus küsimus oli, et täpselt millised ümberkorraldused ja millal see saab toimuma," selgitas ta. "Nüüd on lihtsalt natukene selgust rohkem".

Teiste pankade jaoks Danske lahkumine Kurtmanni hinnangul suuri muudatusi kaasa ei too. Ta märkis, et Eesti suuremad pangad on Eesti turu suhtes positiivselt meelestatud, ükski klient ei jää turule üle ja kõik head kliendid leiavad endale kindlasti uue kodu.

"Arvan, et Eestis on piisavalt häid pankasid, kelle vahel klient saab teenust valida. Danske jaoks ei olnud Eesti nagunii koduturg," lausus LHV äripanganduse juht. "Danske võib-olla enda peakontoris pigem vaatas seda, et nende jaoks on tegemist suhteliselt väikese turuga, millega võivad kaasneda suured riskid, ja sealt ka võib-olla nende huvipuudus siin teatud äriliine edaspidi jätkata".

Kurtmann lisas, et pangandusturgu see samm kindlasti ei raputa.

Arakas: ettevõtjate laenutingimused halvenevad

Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Danske lahkumine kui üksiksündmus ei ole võib-olla tõesti pangandusturule väga suure mõjuga, kuid kui asetada see sündmus laiemasse konteksti, kus nii DNB kui Nordea on otsustanud viimastel aastatel Balti turgudel tagasi tõmmata, on sündinud uus ühendpank Luminor ja nüüd lahkub Danske, siis see kõik viitab konkurentsi vähenemisele Balti pangandusturul ja seetõttu lähevad laenutingimused ettevõtetele halvemaks.

"See, et pärast finantskriisi on pangad tõmbunud rohkem oma koduturu lähedale, ei ole kuidagi erandlik ainult Eestis, vaid on globaalselt ka selliselt," selgitas Arakas. "Lihtsalt me oleme olnud väike turg ja pangad ei näe siin tõenäoliselt selliseid kasvuvõimalusi nagu eeldati ja minnakse oma koduturgudele lähemale".

Danske samm toob Arakase sõnul eriti esile Swedbanki ja SEB, kes peavad Baltikumi selgelt oma koduturuks ning on Baltikumi pangandusturul jätkuvalt tähtsad.

"Peame mõistma, et Balti ettevõtete rahandus on olnud väga pangalaenukeskne. Loomulikult, kui konkurents hõreneb, tähendab see ettevõtjatele kõrgemaid marginaale, lühemaid laenude tagasimaksegraafikuid ehk maakeeli igakuist suuremat pangamakset," tõdes ta.

Arakas lisas, et see teeb eriti oluliseks pensionifondide osakaalu Balti finantsturul.

"Loomulikult ei saa pensionifondid asendada pangalaene, aga siiski, nad on üks selge osa finantsturu ökosüsteemist, mis on täna olnud alakasutatud, ja loodetavasti pensionifondide investeeringutemahud Baltikumis suurenevad," sõnas Arakas.

Pangaliit: Eesti panganduses valitseb tihe konkurents

Pangaliidu hinnangul Danske Banki otsusel siinsele pangandusturule suurt mõju ei ole.

"Tegemist on Danske Grupi üldise strateegiaga, mida nad rakendavad ka teistel turgudel, näiteks Saksamaal ja Poolas. Eesti pangandusmaastikku iseloomustab tihe konkurents ja valikuvõimaluste paljusus, me ei näe otsusel olulist mõju siinsele pangandusturule," ütles pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm BNS-ile.

Ta lisas, et Danske teate valguses näeb liit panga spetsialiseerumist – juba varasemalt Eestis äriklientide teenindamisele keskendunud Danske Bank on oma sihtgruppi veelgi täpsemalt määratlemas.

Pangandusasjatundjate hinnangul oli Danske otsus ootuspärane, sest pank on selles suunas tegutsenud juba mõnd aega.

"Mitte üksnes täna, vaid ka märgatavalt varem me täheldasime klientide üsna aktiivset liikumist. Nad pärisid meilt, kas oleks võimalik pangakontosid avada, või olemasolevad kliendid ärisuhteid suurendada. Danske tänastel klientidel kindlasti on võimalik turul pöörduda teiste pankade poole, teistel pankadel on võimalus nende klientidega koostööd teha," rääkis SEB jaepanganduse juht Ainar Leppänen "Aktuaalsele kaamerale".

Danske Bank teatas neljapäeval, et keskendub edaspidi Baltikumis vaid Põhjamaade klientide tütarettevõtete ja nende rahvusvaheliste korporatsioonide teenindamisele, millel on Põhjamaades tugev esindatus.

Panga teatel jätkavad nad praegu igapäevaste teenuste osutamist, kuid uusi teenuslepinguid nad enam ei sõlmi. Muudatusi tehakse järk-järgult.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: