Danske pank sulges 2013. aastal 20 Vene kliendi kontod, pärast seda, kui sai vihje, et panga Eesti filiaal on seotud kahtlase ja tõenäoliselt illegaalse tegevusega, kirjutab The Guardian.

Möödunud aastal tuli ilmsiks, et Danske Eesti filiaalis tehti aastatel 2012 kuni 2014 Aserbaidžaani firmadele ligi 2,9 miljardi dollari ulatuses rahaülekandeid, mille käigus võis toimuda rahapesu ning altkäemaksude vahendamine Briti ettevõtete kaudu.

Uued paljastused puudutavad aga juba järgmisi ettevõtteid, millest enamik on registreeritud Londonis. 2013. aasta suvel avastasid Danske panga töötajad, et üks neist Suurbritannia ettevõtetest, Lantana Trade LLP, on andnud Briti äriregistrile (Companies House) enda kohta valeinfot.

Lantana raporteeris nimelt, et on sisuliselt mittetegutsev ettevõte, millel on väga väike käive. Tegelikkuses hoiustas Lantana tohutuid summasid ja tegi igapäevaseid ülekandeid miljonite eurode ulatuses. Lantana Danske konto, mille ettevõte avas 2012. aastal, oli käigus 11 kuud.

Lantana tegelikud omanikud olid venelased, kuid nende identiteet oli peidetud mitmete Mashalli saartel ja Seišellidel registreeritud offshore-ettevõtete abil.

Vihje sellise seotuse kohta tuli Taani ajalehele Berlingske, kes jagas seda Briti lehega The Guardian ning organiseeritud kuritegevusest ja korruptsioonist raporteerimise projektiga (OCRRP). Selle väite kohaselt ei teinud pank pingutusi, et tuvastada ametlikult Lantana tegelikud omanikud, lisades, et ilmselgelt pidi pank avastama, et omanikeringi kuulub Putini perekond ja FSB.

Danske Eesti juhid aga muutusid raporti kohaselt murelikuks pärast Venemaalt saabunud vihjet. Panga Eesti juhtkond avastas, et Lantana oli tihedalt seotud ühe vähetuntud Vene panga, Moskva külje all Podolskis asunud Promsberbankiga. Lantanat esindasid Promsberbanki juhid.

Üks Promsberbanki juhatuse liige oli Igor Putin, Venemaa presidendi nõbu. Üks panga suuremaid aktsionäre oli Aleksander Grigorjev, kes OCRRP andmetel on seotud FSB-ga. Teine suuraktsionär Aleksei Kulikov, kellel oli arveldusarve Danske pangas, arreteeriti 2016. aastal laiaulatusliku pettuse eest. Promsberbank kukkus kokku 2016. aastal pärast seda, kui tuli avalikuks, et pangast on haihtunud kolm miljardit rubla (umbes 43 miljonit eurot). Venemaa keskpank tühistas Promsberbanki litsentsi juba 2015. aasta aprillis.

Ühe Danske endise töötaja sõnul avastas panga sisejuurdlus, et Lantana taga on Promsberbanki kõrgetasemelised töötajad. "Ettevõtet ja rahavoogusid kontrollis pank. Need polnud üksnes kuulujutud. See oli tõene informatsioon," kommenteeris endine pangatöötaja Berlingske ajalehele.

Danske saatis oma töötaja Moskvasse, kus Lantanal asus esindus. Danske haldur soovis saada dokumente Lantana tegelike omanike kohta. Ta lahkus kohtumiselt Lantana kontoris šokeerituna, raporteerides, et tema Vene kliendid olid marus.

Paar nädalat hiljem peeti kohtumine Danske Eesti filiaalis Tallinnas. Kaks venelast keeldusid end identifitseerimast ja väidetavalt küsisid panga töötajatelt: "Kas te tõesti tunnete, et võite täna turvaliselt koju minna?", lisades: "See pank upub pärast seda." Nendest ähvardustest tehti pangas siseraport.

Pettuse ulatus ei ole teada. Esialgsete hinnangute kohaselt võis see jääda vahemikku 2,2 kuni 3,3 miljardit dollarit, arvestades mustriga, kus igapäevaste tehingutega pesti vähemalt kümme miljonit dollarit. Lantana lõpetas tegevuse 2015. aastal.

Promsberbanki aktsionärid Grigorjev ja Kulikov viibivad praegu vanglas. Grigorjev arreteeriti 2015. aastal. Ta oli seotud ka teise ulatusliku rahapesuskeemiga, teisaldades aastatel 2010 kuni 2015 Moskvast Lääne pankadesse vähemalt 20 miljardid dollarit. See raha liikus Moldova ja Läti kaudu. President Putini nõbu Igor oli ka selles pettuses osalenud Vene panga RZB juhatuses. Grigorjev vahistati pärast seda, kui RZB suleti rahapesukuritegude tõttu. Kulikov istub vanglas muul põhjusel.

Danske ootas uurimisega 2017. aastani

Danske seotusest Putini perega raporteerinu saatis detailsema info Eesti rahapesu andmebüroosse (PPA iseseisev struktuuriüksus) ja Danske panga tippjuhtkonnale. Danske alustas põhjaliku uurimisega alles 2017. aastal, samuti ei teatanud pank neile teatavaks saanud infost ei Suurbritannia valitsust ega äriregistrit.

Danske emapank kommenteeris sel esmaspäeval The Guardianile: "Me oleme läbi viinud põhjaliku uurimise, et saada aru, mis meie Eesti filiaalis tollal toimus." Pank keeldus aga kommenteerimast konkreetsete klientide asjaolusid, mööndes vaid, et on sulgenud kogu kõnesoleva kliendiportfelli, mis puudutab mitteresidentidest Vene kodanikke.

Raporti kohaselt oli Danskes kogu rahapesukontrolli protsess mäda. See ei suutnud tuvastada Lantana tegelikke omanikke ega võtta midagi ette kahtlaste maksete suhtes, mis jäid napilt alla vastavuskontrolli maksimumpiiri. Raport sõnastab, et Danske rikkus paljusid regulatiivnorme, käitus ebaeetiliselt ja võis toime panna kuriteo.

Danske panga sõnul on neil nüüd Eestis hoopis teistsugune ja palju tugevam kontroll rahapesu üle, mööndes, et reageerida tulnuks kiiremini.

Eesti rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand kommenteeris The Guardianile: "Üldiselt rääkides on selliste rahapesuskeemide mõte liigutada raha Venemaalt välja, et saada see Lääne finantssüsteemi, kasutades selleks läbipastmatut ja salatsevat viisi."

Konkreetselt Lantana juhtumit keeldus Reimand kommenteerimast.

ERR-i uudisteportaalile ütles ta, et meedias kirjeldatu on üks osa kuni 2015. aastani Danske panga Eesti filiaalis toimunud kahtlaste rahavoogude liikumisest. "Tänu finantsinspektsiooni sekkumisele ning riigiasutuste omavahelisele koostööle on selle pangaga seotud risk Eesti finantssüsteemis praeguseks maandatud," kinnitas Reimand.

Taustaks märkis rahapesu andmebüroo juht, et teisipäeval Eesti uudisteportaalides esitatud juhtumi kirjeldus on just seda liiki, mille tõttu on büroo taotlenud rahapesukahtlusega juhtumite korral vara legaalse päritolu tõendamise kohustuse panemist vara omanikele endile. Praegu peab politsei rahapesu tuvastamiseks ja raha konfiskeerimiseks tõendama vara päritolu konkreetsest kuriteost.

"Praktikas see rahvusvaheliste suurte rahapesujuhtumite korral ning koostöös idanaabritega võimalikuks ei osutu," nentis Reimand. "Rahapesukahtluse korral pööraks kohus põhjendatud taotluse alusel tõendamiskoormise ümber ning juhul, kui vara omanik ei suuda tõendada vara legaalset päritolu, pööratakse see riigi tuludesse."