Ajaleht: Danske Bank Eestis aitas teadlikult kahtlasi kliente varjata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1509684120000 | amCalendar}}
Danske pank.
Danske pank. Autor/allikas: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Danske Bank aitas oma Eesti filiaalis varjata võimude eest kahtlaseid kliente, rikkudes sellega rahapesureegleid, teatas Taani ajaleht Berlingske.

Danske Banki Eesti haru töötajad aitasid teadlikult varjata mitut kahtlast klienti võimude eest juhtumite puhul, kus neil klientidel oleks nende isiku avalikuks tulemise korral tekkinud võimudega probleeme, vahendas Berlingske Business.

Selline info tuli ilmsiks Danske Banki enda sisedokumentidest.

Berlingske kätte on jõudnud Danske Banki siseaudiitorite kiri panga tippjuhtkonnale. 2014. aasta veebruaris saadetud kirjas jõutakse järeldusele, et panga Eesti haru tegutses rahapesuvastase seaduste põhimõtete vastaselt, kui ei tuvastanud mitme kahtlase kliendi isikut ega jälginud nende tehinguid. Audiitorid märkisid, et pank teenis nendelt klientidelt palju raha.

Uus informatsioon seab kahtluse alla Danske Banki tippjuhtkonna varasemad selgitused, mis anti varem sel aastal, kui Berlingske ja muu meedia avalikustas laiaulatusliku rahapesu, mis panga Eesti harus võis toimuda.

Siiani oli Danske Banki tegevjuht Thomas Borgen vaid tunnistanud, et Eesti harus ei olnud tol ajal piisavat rahapesukontrolli. Seega ei saanud pank välistada võimalust, et seda oli rahapesu nimel ära kasutatud.

Borgen on öelnud, et samas ei viita miski sellele, et panga töötajad teadsid või aitasid kaasa ebaseaduslikule tegevusele.

Siseaudiitorite kiri esitab aga hoopis teistsuguse pildi - et Eesti haru töötajad teadlikult varjasid kahtlaseid kliente ja et panga tippjuhtkonda teavitati sellest juba 2014. aasta alguses.

Nii eksperdid kui ka poliitikud on öelnud, et audiitorite kiri heidab rahapesuskandaalile hoopis uut valgust.

Euroopa Parlamendi rahapesu komisjoni juht, sotsiaaldemokraat Jeppe Kofod on öelnud, et kiri on täiesti vastuolus sellega, mida Danske Bank on siiani kuulutanud. Taani Rahvapartei (DF) liige Hans Kristian Skibby nimetas uut informatsiooni üllatavaks ja provokatiivseks.

Kiri tippjuhtkonnale kirjutati kohe, kui siseaudiitorid kontrollisid 2014. aasta veebruari alguses Eesti haru. Ametlikult on Berlingske kätte sattunud kirja mustandivariant, kuid lehel oleva info kohaselt saadeti täpselt samas sõnastuses kiri ka panga juhtidele.

Kirjas märkisid audiitorid, et panga Eesti haru rikub regulatsioone. Nad nõudsid, et pank peab registreerima mitme sellise ettevõtte tegelikud omanikud, mida kasutatakse suurte rahasummade ülekandmiseks pangas olevate kontode kaudu.

Selle asemel oli haru registreerinud pangakontod Briti varifirmade nimele. Audiitorite sõnul oli selline dokumentatsioon ebaadekvaatne.

Audiitorid rõhutasid ka klientide tegeliku identiteedi teadmise tähtsust nagu on kirjeldatud rahapesu regulatsioonides, eriti kuna seda on tihti ära kasutanud kahtlased kliendid endistest Nõukogude Liidu riikidest.

Audiitorite sõnul küsisid nad Eesti haru rahvusvahelise panganduse juhilt, miks pank ei täida regulatsioone. Audiitorite kirjast selgub, et juht tunnistas, et pangaharu varjab tahtlikult nende klientide tegelikku identiteeti.

"Haru rahvusvahelise panganduse juht kinnitas suuliselt (kogu auditimeeskonna kohalolul), et põhjus, miks kasusaajaid pole tuvastatud, on selles, et see võib põhjustada klientidele probleeme, kui Vene võimud nende kohta informatsiooni küsivad," kirjutasid audiitorid kirjas Danske Banki tippjuhtkonnale.

Finantskuritegudele keskenduv advokaat Søren Bergenser on audiitorite kirja lugenud.

"Eesti haru juht tunnistab kahtlaste klientide võimude eest varjamisele kaasa aitamist, sest need kliendid võivad muidu sattuda pahandustesse. See on otsene rahapesureeglite rikkumine, mis nõuab pankadelt oma klientide tundmist," sõnas Bergenser.

USA ekspert finantsinvesteeringute alal L. Burke Files ütles, et audiitorite kiri näitab, et pank tahtlikult aitab ja toetab võimalikku kuritegelikku käitumist.

Rahapesuseadused esitavad pankadele ranged nõudmised oma klientide isikute tuvastamiseks ja nende tehingute jälgimiseks, et vältida kurjategijate tegevust pankade kaudu.

Audiitorite kiri saadeti äripanganduse juhile Lars Mørchile ja riskijuhile Robert Endersbyle, kes kuuluvad Danske Banki Kopenhaagenis asuva peakorteri juhatusse. Nemad allusid otseselt tegevjuhile Thomas Borgenile. Mørch on endiselt juhatuses, Endersby on pangast lahkunud.

2012. aastani vastutas Borgen isiklikult Danske Banki Balti tegevuste eest. 2013. aastal sai ta panga tegevjuhiks.

Borgeni sõnul sai pank probleemidest teada 2014. aastal ning alustas siis kahtlaste kontode kõrvaldamist.

Tänavu septembris algatas Borgen ulatuslikuma uurimise Eesti harus tekkinud probleemide kohta.

Berlingske küsis Borgenilt, kas on midagi, mis viitaks sellele, et panga Eesti haru töötajad olid probleemist teadlikud ja lubasid sel jätkuda.

"Praegu ei viita sellele miski, kuid meie uurimise eesmärk on see kindlaks teha. Kui selgub, et keegi panga töötajatest oli sellest teadlik, siis sellest teavitatakse võime ja politseid," vastas Borgen.

Lehes Berlingske avaldatud probleemi vahendas reede hommikul ka Äripäev.

Panga Eesti filiaali eksjuhilt Aivar Rehelt ja nüüdselt juhatuselt ei õnnestunud Äripäeval kommentaari saada. 

Eesti Danske pangas avatud kontodelt käis kahe aastaga läbi 2,9 miljardit dollarit (2,5 miljardit eurot) Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat hämarat raha. "Aseri Laundromat" töötas aastatel 2012-2014. 

Allikas: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: