Võrreldes 2015. aastaga on naisküttide arv tõusnud 14,4 protsenti. Kui 2015. aastal oli naiskütte kokku 333, siis möödunud aasta lõpu seisuga tõusis see arv juba 381-ni. Valdav naisküttide vanus jääb vahemikku 26—40 eluaastat. See moodustab jahimeeste koguarvust (15 499 kütti) 2,45 protsenti.

"Kuigi naisi on igal elualal alati olnud, annab naisküttide kasvutrend aimu sellest, et nad on rohkem julgenud end mõnevõrra mehisesse, ent loodushoidlikule elualale pühendada ja ulukeid majandada," tõdes Eesti Naisküttide Seltsi tegevjuht Triin Roostfeldt. "Tavaliselt on naised ka need, kes on näidanud eeskujulikku ja kohusetundlikku joont, mida on jahinduses alati tarvis," lisas ta.

Aastaraamat annab lisaks jahipidajatele ülevaate ka jahitavatest. Suhteliselt enim kasvas võrreldes aasta varasemaga kivinugise ja metskitse küttimine ning vähenes metssea, tuhkru ja kähriku küttimine.