Vanilli hind lööb rekordeid, kuid Eesti jäätisesõbrad muretsema ei pea ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rait Tuulas

Vanilli kilo maksab praegu maailmaturul rohkem kui kilo hõbedat ehk 505 eurot (600 dollarit), mahe ja orgaaniline vanill veelgi rohkem. Eesti jäätisetootjad lubavad, et jäätisesööjate rahakotti see ei mõjuta.

Kolmveerand maailma vanillist kasvab Madagaskari saarel, kuid eelmise aasta märtsis saart tabanud madalrõhkkond tegi sealsetele istandustele palju kahju. Vanilli hind on sellest ajast peale kasvanud.

"Hind maailmaturul on tõesti tõusnud ja kättesaadavus on pisut raskendatud, aga meil neid probleeme ei ole ja praegu ma võin küll täiesti kindlalt öelda, et meie tarbijatele ta Premia jäätiste poolt mõjuma ei hakka, et me selle pärast hinda tõstma ei hakka. Kui ta natuke mõjutab, siis see tuleb oma kasumi ja efektiivsuse arvelt," rääkis ERR-i raadiouudistele Premia juht Aivar Aus.

Sama kinnitasid ettevõtted Balbiino ja La Muu. Räägib La Muu tegevjuht Rasmus Rask.

"Meil on selline põhimõte, et kui me oleme selle retsepti paika saanud, siis isegi kui tooraine hind peaks tõusma, me retsepti näppima ei lähe. Et lihtsalt võib-olla mingi hetk, kui toorainete hinna tõttu või mingitel muudel põhjustel ei ole nö kättesaadav enam, siis tuleb lihtsalt otsustada, et seda sorti enam ei tooda," rääkis La Muu tegevjuht Rasmus Rask, kelle sõnul on vanillijäätis selline toode, mida ükski jäätisetootja ei saa sortimendist välja jätta. "Ses mõttes peab lihtsalt ära kannatama selle, kasvõi siis kasumimarginaali languse arvelt."

Vanillijäätis moodustab turumahust umbes 60 protsenti, sellele järgnevad šokolaadi- ja karamellijäätised. Väike, aga kindel turuosa on aga ka jäätisemaailma uutele tuultele, seal hulgas on näiteks sorbetid, vegan-jäätised ja rikkalike või pisut harjumatute koostisosadega jäätised.

"Mulle tundub, et mis inimesi väga paelub, ja see on võib-olla selline laiem toidukultuuri teema, on magusate ja soolaste maitsete miksimine, pooltoonide otsimine toitudes," ütles Rask.

Jäätisetootjate sõnul on Eesti turg muutunud selles osas, et jäätist süüakse üha rohkem ka talvel. Aivar Ausi sõnul on jäätisesöömise tippaeg juulikuu puhkusteaeg ja pisut ka august. "Võrrelda nüüd külmakuusid, seal oleneb jälle, kuidas temperatuur on. Kui on ikka soe detsember, müüb ka talve kohta hästi, siis vahe on kuskil 2,5-kordne. See vahe on läinud väiksemaks, kümme aastat tagasi oli vahe kolm korda ja rohkemgi, aga inimesed on hakanud lihtsalt ka talvel rohkem jäätist sööma."

Statistikaameti andmetel sööb üks Eesti inimene keskmiselt ligi kaheksa liitrit jäätist aastas. Üks Soome inimene umbes 15 liitrit. Maailma suurimad jäätisesõbrad on aga Uus-Meremaa elanikud, kes söövad aastas lausa 28 liitrit jäätist.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: