Aimar Ventsel | Alternatiivfakti alternatiivsus ({{commentsTotal}})

Aimar Ventsel.
Aimar Ventsel. Autor/allikas: Tartu ülikool

Soovitan olla ettevaatlik väitega "aga selle ülikooli teadlased tõestasid, et…", sest teise ülikooli teadlased võib-olla jälle tõestasid antud tõestuse kitsaskohad ära. See kõik ei tähenda, et fakte pole olemas, lihtsalt nende tõestamine võib teine kord olla märksa pikem protsess kui arvatakse, kirjutab Aimar Ventsel.

Eelmisel aastal võitis Saksamaa ebasõnade võistluse väljend "alternatiivfakt". Käibesse tuli see sõna (nagu enamasti ongi lood lihtsate, kuid geniaalsete asjadega) enam-vähem kogemata. Värske USA presidendi Donald Trumpi nõuandja Kellyanne Conway pidi pressikonverentsil ära seletama, miks presidendi ametisse pühitsemise tseremoonial osalenute arvu suuremaks puhutakse ehk siis üldsusele valetatakse. Mille peale Conway ütleski: "Need on alternatiivfaktid!"

Möödunud aastal kasutati seda sõna sõna päris tihti, selleni välja, et hakkasid kõlama väited, et mingeid fakte pole maailmas üldse olemas. Kõik sõltub... Teinekord ma ei saanudki aru, millest.

Möödunud aastal Paide arvamusfestivalil paluti mul osa võtta ühest alternatiivfaktide teemaliselt väitlusringist. Seal õppisin ma ühe uue asja. Nimelt arvasin ma seni, et faktoloogia õigsuse üle kemplemine on vaid humanitaar- ja sotsiaalteaduste probleem. Ent diskussiooni sekkus ka kuulajaskonna seas olnud füüsik, kes väitis, et faktiõigsusega – mis on tõene fakt? – pole kõik päris selge ka reaalteadustes. 

See teadmine pani mind täitsa mõtlema. Kui nüüd teemat edasi arendada, siis võibki ju jõuda selleni, et tõde pole olemas ja kindlaid fakte ammugi mitte. Ning kui juba teadusega tegelevad inimesed kipuvad faktide tõesuses kahtlema, mida siis veel teistelt nõuda?

Tegelikkus on siiski mõnevõrra erinev ning ka mitmekülgsem.

Ühes Eesti populaarses ajalehes töötab toimetaja ja ajakirjanikuna isik, kellega omal ajal Tartu Riikliku Ülikooli ühikas nii mõnigi õlu sai ära tarbitud. Õppisime ühes teaduskonnas ühte eriala, ehkki tema oli paar aastat minust tagapool. Nüüd, eriala vahetanuna armastab antud isik tsiteerida ajakirja Science Magazine. Tegemist on teadusmaailma ühe respektaablima ajakirjaga, mille tsiteeritavus on peadpööritavalt kõrge.

Too endine teaduskonnakaaslane avastas antud ajakirjast kunagi loo sellest, kuidas uuringutega tehti kindlaks, et vaesed inimesed teevad märksa rohkem ebaratsionaalseid ja vigaseid otsused kui majanduslikul jõukamal järjel olijad. Kõik see kõlab muidugi loogiliselt, pidevalt kopikat lugev inimene on lihtsalt suurema pinge all ning väsinud pidevast kalkuleerimisest, kas rahaga ikka välja veab.

Kirjutati seepeale ka ühes Eesti ajalehes, et nüüd on selline asi teaduslikult tõestatud, vaesed inimesed panevad oma otsustega palju tihedamini puusse ja see on nüüdsest enam-vähem loodusseadus. On muidugi ääretult tore, et teaduskauge inimene teadlaste tegemiste vastu huvi tunneb. Probleem on aga selles, et taolisel inimesel võib jääda vajaka teadmisest, kuidas teaduses fakte mitte ainult ei produtseerita, vaid üldse käsitletakse.

Respektaablis ajakirjas või tuntud kirjastuse üllitatud raamatus publitseeritud faktid ei ole teaduses lõplik tõde. Teaduses kasutatakse faktide analüüsimisel kahte meetodit: verifitseerimine on faktide tõestamine ja see leiab üldjuhul aset juba faktide esmakordsel publitseerimisel. Falsifitseerimine on fakti lihtsustatult ümberlükkamine täiendavate argumentide esiletoomisel, üritades tõesta esmase fakti või postulaadi vigasust.

Teaduses on üldlevinud, et need protsessid viiakse läbi diskussiooni (mõnes sõnakasutuses ka debati) vormis ehk teine teadlane püüab näidata – toetudes oma materjalile –, et esmane fakt on vigane, ei kehti igas olukorras või on suisa vale. Sellist "kirjavahetust" peetakse teinekord päris pikalt ja just akadeemiliste artiklite vormis.

Kusjuures väga tihti need kriitilised või toetavad artiklid ei ilmu ühes ajakirjas, vaid ikka päris mitmes. Selleks, et kogu debatist ülevaadet omada, peab reeglipäraselt jälgima oma valdkonna võtmeajakirjades avaldatud töid ja neid ka läbi lugema. Rusikareegel on see, et toetavad või kritiseerivad argumendid peavad tulema iseenda uurimistööst ja olema uued, novaatorlikud ning seni publitseerimata.

Kõrvalseisja jaoks sisaldab taoline debateerimine palju probleeme. Esiteks on raske leida kõiki debatis osalevaid peamiseid teadustöid, sest selleks on vaja natukene vilumust, aga ka juurdepääsu akadeemilistele andmepankadele, sest niisama ajakirja lehele minnes on artiklid tihti tasulised. Teiseks tuleb aru saada akadeemilise debati olemusest.

Pealiskaudsel lugemisel võib tõesti tekkida tunne, et fakte polegi olemas või kõik on alternatiivsed, sest üks teadlane või suisa teadlaste kollektiiv kirjutab nii, teine aga naa, vahest risti vastupidist. Võib tekkida tahtmine anda kogu asjale ka mitteakadeemiline pseudopoliitiline värving, väites, et neomarksistid ja muud vasakliberaalid tümitavad soliidset teadlast, kes lõpuks ometi tõe välja ütles. Kusjuures teadlase soliidsuse kriteeriumeid teaduskauge inimene üldjuhul eriti ei hooma, sest bibliomeetria lugemine – mis ajakirjades on inimene avaldanud, kui palju artiklit tsiteeritakse ja mitmes on inimene kollektiivartikli autorite järjestuses – pole küll keerukas, ent natukene taustainformatsiooni on vaja. 

Sellest johtuvalt soovitan ma ettevaatlik olla väitega: "Aga selle ülikooli teadlased tõestasid et.." Sest teise ülikooli teadlased võib olla jälle tõestasid antud tõestuse kitsaskohad ära. See kõik ei tähenda, et fakte pole olemas, lihtsalt nende tõestamine võib teine kord olla märksa pikem protsess kui arvatakse. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: