Alari Rammo: ühiskonnas on väga suur usalduskriis ({{commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Praegu avalikus ruumis toimuvaga võrreldes polnud kuus aastat tagasi arutelukultuuriga mingit probleemi, ütles üks arvamusfestivali korraldajatest Alari Rammo ERRi veebisaates "Otse uudistemajast".

Tänavu kuuendat korda korraldatava arvamusfestivali tava algas Eestis 2013. aastal kantuna murest valitsemis- ja arutelukultuuri pärast. Vahepeal on aga olud muutunud hoopis hullemaks ning omaaegsed arutelu kvaliteediga seotud probleemid paistavad vägagi leebed.

"Miks olukord hullemaks on läinud? Kust mina tean! Lihtsaid vastuseid ei ole ühelegi keerulisele küsimusele ja kui keegi arvab, et tal on, siis tasub selles kahelda. Võib-olla me teemegi just seda liiga palju, et plärtsatame midagi välja, usume sellesse ning kahtleme rohkem teiste kui enda sõnades. Usaldamatus on väga suur," leidis Rammo.

Tihtipeale on puudulik arutelukultuur tema sõnul ka surnud ring: näiteks poliitikuid kuulates publikule meeldib, kui n-ö läheb tulevärgiks ja keegi ütleb kellelegi halvasti. Ja sellest tõukudes võtavad ka uued tulijad kiiresti üle vanad kombed, rahvas aga omakorda valitsejate omad.

Vaadakem emotsionaalsuse taha

"Sotsiaalmeedia ei ole kindlasti kõiges süüdi. See on lihtsalt võimendanud kõike, nii hea kui halba," märkis Rammo ja kehutas mõtlema, mille kõigega sotsiaalmeediasse end tühjaks valama minnakse.

"Raisk, miks tal on sandaalid koos sokkidega jalas… /-/ kell on alles seitse, aga tema niidab muru… /-/ On see siis halb kliendikogemus, keegi kuulab trammis muusikat, keegi haiseb – selliseid asju kirjutame me iga päev… /-/ Kui sulle ei meeldi, millal naaber muru niidab, siis leppige kokku, millal te muru niidate, mitte ära kirjuta kohe Twitterisse!"

Nii poliitikute kui ka kõigi teiste puhul esineb Alari Rammo hinnangul tihipeale usku, et kui inimesed nende arusaamu ei jaga, siis peaks rohkem fakte esitama – ning sealjuures leitakse, et igasugune emotsionaalsus on halb.

"Võib-olla ongi, aga ta on paratamatu. Kui inimeste hoiakud lähtuvad mingis küsimuses emotsioonidest, siis peaksid valitsejad vaatama hoopis, mis on inimeste käitumise taga. Kui me jätame selle emotsionaalse poole kõrvale ja ütleme, et see on tähtsusetu, et nad on napakad, siis me tegelikult ei saa nende inimestega jutule. Ning kui nendes oludes isegi fakte ette anda, siis see ei muuda inimest ega ta arvamust."

Avalikkus meelitab esinema

Mis siis lahendus oleks? Rammo hinnangul peaks siiski pürgima rahuliku arutelu poole.

"Me peaks vähem paukuma, vähem endast välja minema ja ikkagi üritama alati oma väidete taha fakte leida. Märkan oma kogemusest, et rahulikult inimestega rääkides ja faktid lauale pannes saan palju rohkem ära tehtud."

Kusjuures avalikkus võib tema sõnul arutelule tihti hoopis halvasti mõjuda ning meedia rikub vahemehena hoopis päris palju ära

"Avalikke koosolekuid ja arutelusid on ka kindlasti vaja, sest midagi ei saa suletud uste taga teha – aga mida avatum asi on, seda kergemini läheb see tsirkuseks kätte, sest osalejad tahavad esinema hakata," kirjeldas Rammo.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: