Tänasega (4.6.) lõpeb uue kõrgharidusseaduse eelnõu kooskõlastusring. Kõrgharidusseaduse uuenduste teemal kirjutas haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak ka arvamusartikli "Üliõpilase õigused ja kohustused uues kõrgharidusseaduses".

Uus kõrgharidusseadus hakkab reguleerima üldist kõrgharidusmaastikku ning kõik avalik-õiguslikud ülikoolid saavad omale iseseisvad seadused, millega sätestatakse asutamine, juhtorganid, alusdokumendid, ülesanne jms. Eesti Üliõpilaskondade Liit ei poolda sellist kõrgharidusmaastiku killustamist, sest selleks puudub praktiline vajadus.

Kui seaduse algne eesmärk oli muuta valdkonda ühtsemaks nii sisu kui ka mõistete poolest, siis andes kõikidele avalik-õiguslikele ülikoolidele oma seadused muutub kõrgharidusregulatsioon keerulisemaks. Kui üldjuhul saaks eraldi seaduste loomist kaitsta argumendiga, et see võimaldab arvestada kõrgharidusasutuste omanäolisusega, siis antud juhul see argument ei kehti, kuna ülikoolide vahel ringles seaduse loomiseks n-ö blankett, millesse eripäralisi muudatusi ei kavandatud. 

Seaduse positiivsest küljest on eelnõust välja jäetud VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) rakendamisel saadud ainepunktide arvestamise piirang õppekulude hüvitamise nõuete täitmisel. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt ei loeta VÕTA-ga üle kantud ainepunkte konkreetse semestri aktiivsete soorituste hulka, mis tähendab, et mõningatel juhtudel peab üliõpilane hüvitama õppekulusid, kuigi täitis semestri 30 EAP nõude (tasuta õppimise alus). Eelnõus esitatud sätte sõnastus ei sunni kõrgkoole VÕTA-ga üle kantavaid ainepunkte arvestama, vaid jätab täpsema protseduuri kõrgkooli otsustada, mis võib tekitada erinevate kõrgkoolide üliõpilaste vahel ebavõrdse olukorra. 

Samuti planeeritakse kaotada akadeemilise puhkuse ajal ainepunktide võlgnevuste likvideerimise piirang. Seni võisid akadeemilise puhkuse ajal õppeaineid sooritada üliõpilased, kes on keskmise, raske või sügava puudega; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja; või akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

Kuidas akadeemilise puhkuse ajal õppealaste puuduste likvideerimine reaalselt välja hakkab nägema, jääb eelnõu kohaselt aga kõrgkooli otsustada. See tähendab, et kõrgkoolile antakse roll jälgida, et akadeemilisel puhkusel ainepunktide sooritamine ei motiveeriks kergekäeliselt akadeemilist puhkust võtma. See jällegi muudab õppekorralduse ülikoolide vahel erinevaks, millega võib kaasneda nii üliõpilaste teadmatus kui ka ebavõrdsus. 

Kõige murettekitavam nüanss on aga Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli näitel ülikoolidesse loodavad nõukogud, kes hakkavad vastutama ülikooli arengu ja ülikoolile seatud eesmärkide saavutamise eest. Viieaastase mandaadiga nõukogu vastutusalasse hakkaks kuuluma nii ülikooli põhikirja, arengukava, finantsplaani kui ka eelarve kinnitamine. Kuigi nõukogu loomisel on hea eesmärk kaasata ka laiemat avalikkust teadlaste ja ettevõtjate näol, siis soovivad kõik seaduse loomise protsessi kaasatud osalised jätta üliõpilased nõukogudest välja. Kõrgharidusseaduse väljatöötamisel toodi põhjenduseks nõukogu mandaadi pikkus (5 aastat), mis muudaks üliõpilaste kaasamise keeruliseks, kuna üliõpilasesindajad vahetuks tihti. 

Kuigi põhjendusest võib tõsise soovi korral aru saada, siis ei tähenda see, et kaasamisprotsessi ebamugavus annaks õiguse demokraatlikke väärtusi lünklikult edasi kanda. Üliõpilastele tuleb anda võimalus enda esindaja valimiseks nõukokku. Too ei pea ilmtingimata olema üliõpilane, vaid isik, kes kannaks edasi üliõpilaste väärtusi ja sisendit ülikooli strateegilisel juhtimisel. Üliõpilaste järsk eraldamine juhtimisprotsessist toob kahju ülikoolidele endale, sest tänased üliõpilased on homsed juhid ning juhtimisalane kompetents ei sünni üleöö. Üliõpilasesindajate süstemaatiline kaasamine otsustusprotsessidesse tagab kvaliteetsema sisendi, mis saab tuleneda ainult üliõpilaste kui sidusgrupi võimustumisest. 

Siinkohal on oluline märkida, et see, kuidas "seaduse mall" ülikoolide vahel ringi liikus (protsess hõlmas ka juhtimisorganite ja nõukogu korra kujundamist ilma, et sellesse oleks kaasatud teised huvigrupid), oli üsna alatu. Nii said üliõpilasesindajad nõukogude loomisest teada alles senati istungieelsete dokumentidega tutvumisel, kuigi üliõpilaste esindaja oli kõrgharidusseaduse loomise töögrupis olemas. Üliõpilasesindajatele öeldi aga, et tegemist on "riikliku ettekirjutisega".

Ülikoolide ning haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonivea tõttu ei olnud üliõpilastel sisuliselt võimalust nõukogu kui strateegilise organi kujundamisel kaasa rääkida.

Lisaks soovitakse antud seaduse eelnõuga kitsendada üliõpilaste õigusi ja üliõpilaskonna tegutsemisvabadust oma esindajate valimisel. Eesti Üliõpilaskondade Liit näeb üliõpilasi kui ülikoolide täisväärtuslikke liikmeid, kes osalevad samuti igapäevase õppe- ja teadustöö keskkonna kujundamisel. See tähendab, et üliõpilastel peab säilima õigus valida endale esindajaid kõikide otsustusorganite tasanditel, kasutada ülikooli ruume ja vara õppeprotsessi rikastamiseks, kogeda interdistsiplinaarsust ning omada üliõpilasstaatust tõendavat dokumenti selle eest lisatasu maksmata. 

Eelkõige on seaduse loomisel oluline paika panna alusväärtused, mida tahame kõrgharidusmaastiku kujundamisel edasi kanda. Need peaksid ka seaduses kajastuma. Eesti Üliõpilaskondade Liit kiidab seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses põhiväärtusena paika pandud õppijakesksust, kuid paraku ei kajastu õppijast lähtumine süstemaatiliselt loodud sätetes. •

* Õppijakesksus on tänapäeva tööd ja ühiskonna keerukust arvestav lähenemine õppimisele ja õpetamisele, mis annab õppeprotsessis osalejale vajalikud oskused elukestvaks õppeks. 

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on üliõpilaste katusorganisatsioon, mille missioon on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke ja sotsiaalmajanduslikke huve ning kaitsta tudengite õigusi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.