ERR Brüsselis: analüütikud on Kreeka turule naasmise osas pessimistlikud ({{commentsTotal}})

Euroala rahandusministrid arutavad Luksemburgis, millistel tingimustel lõpetada Kreeka abiprogramm. Selle alusel on alates 2010. aastast Kreekale laenatud üle 270 miljardi euro ja riigi võlg ulatub 180 protsendini SKT-st. Eksperdid on Kreeka turule naasmise osas pessimistlikud.

2008. aastal vabalangusesse läinud Kreeka majanduse pankrotist päästmiseks on euroala riigid Ateenale laenanud 241 miljardit eurot. Rahvusvaheline valuutafond on lisanud 32 miljardit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui 2000. aastate alguses olid Kreeka SKT näitajad lähedal Euroopa Liidu keskmisele, siis täna on riik vaesem kui Eesti - Kreeka on kukkunud 96 protsendi pealt 67 protsendini EL-i keskmisest, samal ajal Eesti rikkus on kasvanud 64 protsendilt 77 protsendini.

Riik, mille majandus tõmbus kokku veerandi võrra ja kus kadus viiendik töökohtadest, on viimased kaks aastat näinud tagasihoidlikku kasvu.

Neljapäeval kogunesid euroala rahandusministrid Luksemburgis, et näidata rohelist tuld kaheksa aastat kestnud abiprogrammide lõpetamiseks.

"Täna on ajalooline hetk Kreeka ja euroala jaoks. Viimaks, pärast kaheksat aastat keerulisi reforme ja majanduse karmi kohandamist ja abiprogramme, on Kreeka taas võimeline tõusma jalgadele," ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik Pierre Moscovici.

Eurogrupi president Mario Centeno teatas, et abiprogrammi viimane ülevaatus näitas, et Ateena on täitnud kõik 88 tingimust. Kuigi aastate jooksul on Ateena maksetähtaegu korduvalt pikendatud ja intresse kärbitud, vajab 180-protsendise võlakoormaga Kreeka täiendavat võlaleevendust.

"Lepime kokku võlaleevenduspaketis, mis tagab Kreekale kestliku laenu teenindamise," sõnas Centeno.

"Ma kardan, et tähistada pole siin midagi. Kui Kreeka programmist võla vähendamiseta väljub nagu praegu on plaanis, siis paari aasta pärast võib olla vaja abiprogrammi juurde naasta," kommenteeris mõttekoja Bruegel analüütik Zsolt Darvas.

Analüütiku sõnul peaks Kreekale pärast abiprogrammi lõppemist jätma tagavaraväljapääsu - võimaluse laenata ESM-ist, juhul kui võlakirjade intressid turul peaksid tõusma.

"Palju sõltub sellest, millises võlaleevenduses kokku lepitakse. On tõenäoline, et Kreeka ei pea lähima dekaadi jooksul euroala võlausaldajatele palju tagasi maksma. Need meetmed on kindlasti abiks, aga ei pruugi olla piisavad, et vältida lähiaastatel järgmist kriisi," sõnas Darvas.

Saksamaa on Kreeka aitamise pealt teeninud 2,9 miljardit eurot

Saksamaa on alates 2010. aastast Kreeka toetamiseks ostetud võlakirjade pealt teeninud umbes 2,9 miljardit eurot, selgub Saksa rahandusministeeriumi raportist.

"Vastupidiselt kõigile parempoolsetele müütidele on Saksamaa Kreeka kriisist tohutut tulu lõiganud," ütles Saksa parlamendisaadik Sven-Christian Kindler, kelle küsimus rahandusministeeriumile antud summa avalikustas.

Rahandusministeeriumi teatel oli Saksamaa Bundesbankil möödunud aasta lõpuks teeninud vahemikus 2010-2011 ostetud Kreeka võlakirjade pealt kokku 3,4 miljardit eurot intressitulu.

2012. aastal otsustasid euroala rahandusministrid, et Kreeka abistamiseks ostetud võlakirjade intressid tuleks läbi Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kaudu Ateenale tagasi maksta. Bundesbank maksiski 2013. aasta Kreekale 527 miljonit eurot tagasi, kuid hiljem otsustati tagasimaksed siiski lõpetada.

Kõike arvesse võttes on Saksamaa keskvalitsus Kreeka võlakriisi pealt teeninud 2,5 miljardit eurot ning riiklik investeerimispank KfW 400 miljonit eurot, ehk kokku on riik tulu saanud 2,9 miljardi euro jagu.

Neljapäeval arutavad euroala rahandusministrid Kreeka abiprogrammi lõpetamist. Juhul kui jõutakse leppele lõpeb augustist 2015. aastal alanud 86 miljardi eurone kolmas Kreeka abiprogramm. Kokku oleks selleks ajaks alates 2010. aastast Kreekat abistatud 273 miljardi euroga.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: