Ülevaade: Kreeka majandus on praegu tervem kui enne kriisi ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici teatas hiljuti, et Euroopa Liit ei kavatse pikendada augustis lõppevat Kreeka kolmandat abiprogrammi. Kuidas Kreekal aga praegu läheb, uuris Mart Linnart saates "Välisilm".

Ligi kaheksa aastat kestnud Kreeka majanduse Euroopa ühisel jõul august välja sikutamine peaks sel suvel läbi saama. Nimelt lõpeb augustis Kreeka kolmas abipakett.

"Kreeka on võlgu üle 300 miljardi euro. Kui mõtleme, millele see on kulunud, siis see on kulunud sellele, et Kreeka riik saaks eksisteerida, et tuletõrjeautod sõidaks, et pensionid oleks makstud, et ei tekiks kaost," nentis SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Paljud väidavad, et suur osa järjekordsest laenust on läinud vanade laenude teenindamiseks.

"Ega rahal pole otseselt märki küljes. Kes tahab toonitada neid kulusid, mida on tehtud Kreeka riigieelarvest niikaua kas või sotsiaalprogrammidele või investeeringutele, võib öelda, et see raha on sinna kulutatud ja Kreeka on oma rahaga maksnud jõudumööda võlgu tagasi. Võib vaadata ka seda pidi, et võlg on läinud suuresti selleks, et vana võlga teenendada," selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.

Küll ei vasta päris tõele väide, et Eesti on oma piskust Kreekat rahaliselt toetanud. Eesti raha pole Kreekasse läinud sentigi, küll oleme võtnud 1,3 miljardi euro eest garantiisid Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ees, mis omakorda on taganud Kreeka laene. Antud garantiid suure tõenäosusega siiski kunagi täitmisele ei lähe.

"Praeguses kontekstis on minul raske näha, et need garantiid ühel hetkel ka täitmisele keerataks. Need mehhanismid on nendest selgelt edasi liikunud juba," märkis Peeter Koppel.

"Tõenäosused on just sedavõrd väiksed, et Euroopa Stabiilsusmehhanism ise on võimeline neid laene teenendama. Selle eelduseks on omakorda see, et tema varad ehk siis antud juhul eelkõige Kreeka võlg on toimiv," lisas Märten Ross.

Kuid mis saab Kreekast edasi peale augustikuud, kui kolmas abipakett läbi saab?

"Kreeka naaseb võlakirjaturule ja arvestades seda, et tema taustal nähakse euroala kui tervikut, nähakse kõiki neid meetmeid, mida tema päästmiseks on ette võetud, siis tundub, et see võlakirjaturule naasmine võib olla edukas ja investorid võivad Kreeka võlakirjadest täitsa huvitatud olla," sõnas Peeter Koppel.

Vähe on aga neid, kes usuvad, et Kreeka majandus nüüd korras on. Riigi võlakoorem ulatub 180 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

"Suur võlakoorem, kõrge tööpuudus, suur osa populatsioonist vaesusriskis, ega seal millegi üle hõisata küll ei ole. Teisest küljest, kui üritada midagi positiivset leida, siis tuleb mainida, et nad on suutnud võlausaldajate poolt neile pandud eesmärke täita. See keeruline olukord on sundinud neid oma majanduse struktuuri muutma, võtma ette reforme, vähendama riigiaparaati ja erastama," rääkis Koppel.

"Natuke vähem ambitsioonika pildi ette võtmisel võiks öelda, et Kreeka finantsseis on suurel määral stabiliseerunud, tundub, et konkurentsivõime on taastunud mingil määral, kasv on küll keskpärane, aga siiski selgelt positiivsel kõveral. Jätkuvalt on tööpuudus väga kõrge ja kriisi jääknähtusid on ikka siin ja seal," sõnas omakorda Märten Ross.

Siiski võib öelda, et Kreeka majandus on praegu tervem kui enne kriisi. Tõsi, riigi SKP on veerandi võrra väiksem kui kaheksa aastat tagasi, kuid kui palju selles toona lihtsalt õhku sees oli, ei julge praegu keegi täpselt öelda.

"Takkajärgi tarkusena võib öelda, et suur osa sellest kasvust 2006-2008 või ka enne seda oli jätkusuutmatu kapitali sissevoolu tulemus, mis peamiselt väljendus lihtsalt tarbimises," lausus Ross. "Mitmes elemendis see kasv on võib-olla tugevamal pinnal ja jätkusuutlikumal trajektooril. Ei saa kindlasti öelda, et see Kreeka struktuurimuutus oleks lõpule jõudnud, investeeringute tase on siiamaani suhteliselt madal siiski."

"Tal on teatud eeldused tekkinud selleks tervenemiseks just nende reformide kontekstis, aga ükski majandus, kus võlakoorem 180 protsenti ja tööpuudus üle 20 protsendi, noorte tööpuudus veel kõrgem, sõna "terve" siin kasutada on väga keeruline," jätkas Koppel.

Viie aasta pärast peaks Kreeka hakkama oma teise abipaketi võlga tagasi maksma. 2034. aastal lisanduvad tagasimaksed kolmanda abiprogrammi eest, mis kestavad praeguse arvestuse järgi 2060. aastani. Võlg on hajutatud nii, et selle teenendamine ei ületaks esialgu 15 ja keskmises perspektiivis 20 protsenti SKP-st. Samas on kokku lepitud, et võla jätkusuutlikkuse arvutuste kohaselt võidakse võlateenenduse ajakava nihutada.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: