"Otsustasin, et ei allkirjasta seadus(eelnõu) Kreekaga sõlmitud leppe ratifitseerimisest... See lepe paneb Makedoonia sõltuvusse teisest riigist, sel juhul Kreekast," ütles Ivanov.

"Makedoonia presidendina lähtun ma alati oma põhiseaduses sätestatud õigustest ja kohustustest, Makedoonia vabariigi seadustest ja huvidest," seisis tema läkituses parlamendile, mida tsiteerib Makedoonia televisioon ja raadio.

Ivanovi sõnutsi väljub Makedoonia-Kreeka leping ÜRO julgeolekunõukogu otsuse raamidest ja sel puudub põhiseaduslik alus. Tema sõnul pole lepet ratifitseeritud riigi kõrgeima õigusliku akti alusel.

Eelnõu liigub nüüd uuesti ratifitseerimiseks tagasi parlamenti. Kui parlament kiidab selle heaks ka teistkordselt, siis Ivanov seda enam blokeerida ei saa. Oodatakse, et lepe läbib parlamendi uuesti ning siis pannakse see rahvahääletusele.

Kui makedoonlased nimemuutmist toetavad, tuleb valitsusel muuta põhiseadust. See on Kreeka valitsuse peanõudmine, enne nad lepet oma parlamenti ratifitseerimiseks ei saada.

Kreeka ja Makedoonia jõudsid hiljuti kokkuleppele aastakümneid kestnud nimetüli lahenduses, mille kohaselt saab viimase uueks ametlikuks nimeks Põhja-Makedoonia.

Ateena oli väidetavate territoriaalnõudmiste tõttu vastu naaberriigi põhiseaduslikule nimele Makedoonia Vabariik, sest Kreekal on oma põhjaprovints nimega Makedoonia.

Skopje loodab, et kui nimevaidlus lõpeb, siis Kreeka ei vetosta Makedoonia püüdlusi liituda NATO ja Euroopa Liiduga. Skopje loodab saada juunikuisel tippkohtumisel EL-ilt liitumiskõneluste kuupäeva ja juulis NATO-lt liitumiskutset.