Makedoonia valitsusel seisab parlamendis ees nimevahetuslahing ({{commentsTotal}})

{{1538399220000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Makedoonia valitsusel on ees raske ülesanne suruda parlamendis läbi nimelepe Kreekaga, mis sillutaks riigile tee NATO-sse ja Euroopa Liitu.

Nimevahetus sai pühapäevasel rahvahääletusel ülekaaluka toetuse, kuid valijate aktiivsus jäi tagasihoidlikuks.

Referendumil toetas riigi nime muutmist Põhja-Makedooniaks 91,4 protsenti hääletanutest, teatas valimiskomisjon esmaspäeval lõpliku tulemuse avaldamisel.

Valimisosalus oli 36,9 protsenti.

Komisjoni juht Oliver Derkoski tõi esile, et Makedoonia põhiseaduse alusel saab rahvahääletust pidada siduvaks siis, kui sellel annab hääle vähemalt 50 protsenti riigi valimisõiguslikest kodanikest.

Pühapäeval toimunud referendumit ei saa pidada otsustavaks, "sest rohkem kui pooled valimisnimekirjades registreeritud valijatest ei hääletanud", lisas ta.

Referendum ei olnud samas siduv, seetõttu ei olnud vaja vähemalt 50 protsendi hääleõiguslike kodanike osalemist.

Valitsuse hinnangul pole see künnis tähtis, sest nõuandev referendum korraldati, et saada aimu, mida rahvas toetab.

Valitsus tõi ka esile, et lepet pooldas üle 600 000 inimese ning Makedoonia ajaloos pole ükski poliitik nii paljude inimeste toetust valimistel pälvinud. Kommentaatorid tõstavad näiteks esile, et hääletanuid oli 125 000 võrra rohkem kui näiteks 2014. aastal toimunud presidendivalimistel.

Peaminister Zoran Zaevi sõnul pöördub valitsus nüüd nimemuutmisega parlamenti ja asub otsima 120-liikmelises parlamendis kahekolmandikulist enamust, mida on vaja nime kandmiseks põhiseadusesse.

Zaev ütles, et kui ta ebaõnnestub, siis ei jää tal muud üle kui kutsuda esile ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Tema koalitsioonil on parlamendis 69 saadikut.

EL, NATO ja USA kutsusid Makedooniat pärast referendumi tulemuste selgumist vajalike protseduuridega edasi liikuma.

Kreeka: Makedoonia referendumi tulemus nõuab ettevaatlikke samme

Kreeka valitsus võttis teadmiseks Makedoonia pühapäevase rahvahääletuse tulemused ning ütles, et need nõuavad ettevaatlikke samme, "säilitamaks kokkuleppe positiivne potentsiaal".

"Rahvusluse ja kahtlustamise, igapäevaste võltsuudiste ja äärmusliku fanatismi õhkkond ei võimalda kahjuks selle kokkuleppe suure kasu kainet hindamist," ütles Kreeka välisministeerium pühapäeva õhtul avalduses.

Kreeka kaitseminister Panos Kammenos, kes juhib parempoolset populistlikku erakonda, aga säutsus Twitteris, et 68 protsenti Makedoonia elanikest tõrjus kokkuleppe. Tegemist oli ilmse viitega madalale osavõtuprotsendile.

Stoltenberg tervitas Makedooniale avanevat ajaloolist võimalust

NATO peasekretär Jens Stoltenberg tervitas pühapäeval Makedoonia elanike kindlat toetust riigi nime muutmisele, öeldes, et see on ajalooline võimalus lõpetada aastakümneid kestnud tüli Kreekaga.

"Ma kutsun kõiki poliitilisi liidreid ja parteisid tegutsema konstruktiivselt ja vastutustundlikult, et kasutada ära seda ajaloolist võimalust," ütles Stoltenberg oma Twitteri kontol.

"NATO uks on avatud," lisas ta.

Nimetüli Kreekaga on olnud Makedoonia jaoks peamine takistus teel alliansi liikmeks saamisele.

EL: Makedoonia referendumi tulemus on ajalooline võimalus

Euroopa Liit tervitas esmaspäeval Makedoonia rahvahääletuse otsust võtta riigile nimeks Põhja-Makedoonia, et lõpetada aastakümneid kestnud tüli Kreekaga, ja nimetas seda sammuks blokiga liitumise suunas.

"See on ajalooline võimalus mitte üksnes lepituseks regioonis, vaid ka Makedoonia otsustavaks edasiliikumiseks teel Euroopa Liitu," ütlesid EL-i välispoliitika juht Federica Mogherini ja laienemisvolinik Johannes Hahn ühisavalduses.

Mogherini ja Hahn kutsusid Makedoonia parlamenti kiitma heaks põhiseadusmuudatused, mis avaksid riigile tee EL-i ja NATO-ga liitumiseks.

Euroopa Liit kutsus ka kõiki osapooli austama pühapäeval korraldatud referendumi tulemusi.

"Ma eeldan nüüd, et kõik poliitilised liidrid austavad seda otsust ja viivad seda edasi täie vastutustunde ja parteideülese ühtsusega, selle riigi huvides," ütles Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Hahn varasemas avalduses.

USA tervitas Makedoonia referendumi tulemust

USA tervitas pühapäeval Makedoonia rahvahääletuse tulemust, mis võib tuua selle Balkani riigi majanduslikult ja sõjaliselt Läänele lähemale.

"USA toetab tugevalt (Kreeka ja Makedoonia) kokkuleppe täielikku elluviimist, mis võimaldab Makedoonial võtta oma õiguspärane koht NATO-s ja EL-is, panustades regionaalsesse stabiilsusesse, julgeolekusse ja õitsengusse," ütles USA välisministeeriumi kõneisik Heather Nauert avalduses.

Ta kutsus Makedoonia parlamendisaadikuid "tõusma kõrgemale parteipoliitikast ja kasutama ära selle ajaloolise võimaluse tagada oma riigile säravam tulevik täieliku osalejana Lääne institutsioonides".

Kreml: Moskva jälgib Makedoonia referendumi käiku tähelepanelikult

Moskvas jälgitakse Makedoonia referendumi käiku tähelepanelikult, ütles Kremli pressiesindaja esmaspäeval.

Dmitri Peskovilt küsiti, kuidas Moskva hindab Makedoonias pühapäeval toimunud referendumit riiginime muutmise üle.

"Arvame, et vaieldamatult peavad kõik protsessid jääma õigusliku režiimi raamesse. Jälgime tähelepanelikult, mis seal toimub," vastas ta.

Venemaa välisministeerium teatas aga, et Makedoonia referendumit on võimatu tunnustada, kuna osalusprotsent polnud piisav.

"30. septembril toimus Makedoonia Vabariigis rahvahääletus Prespa kokkuleppe üle nimetada see Balkani riik "Põhja-Makedooniaks". Osalusprotsent 36,8 ei võimalda tunnistada rahvahääletust toimunuks (selleks oleks vaja 50 protsenti)," märgiti välisministeeriumi avalduses.

Moskva sõnul näitab madal osalusprotsent, et Makedoonia valijad otsustasid boikoteerida Skopje ja Ateena kokkulepet.

"Hoolimata sellest, et kaks kolmandikku Makedoonia elanikest ei toetanud Prespa kokkulepet, tervitasid Euroopa Liidu ja NATO juhtkond, samuti Washington otsekohe rahvahääletuse tulemusi," teatas ministeerium, lisades, et eesmärgiks on tagada Makedoonia kiire liikumine NATO-sse, seda hoolimata Makedoonia rahva arvamusest.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: