Kreeka ja Makedoonia jõudsid nimetülis kokkuleppele
Kreeka ja Makedoonia jõudsid ajaloolisele kokkuleppele, mis lahendab aastakümneid kestnud nimetüli, teatasid kahe riigi peaministrid
"Mul on häid uudiseid. Mõni aeg tagasi me jõudsime Endise Jugoslaavia Vabariigi Makedoonia peaministriga kokkuleppele küsimuses, mis on vaevanud meie päid palju aastaid," ütles Kreeka peaminister Alexis Tsipras teisipäeval pärast telefonivestlust kolleeg Zoran Zaeviga.
"Meil on kokkulepe. Ma olen rõõmus, sest meil on hea kokkulepe, mis täidab kõiki Kreeka seatud eeltingimusi," ütles peaminister.
Kreeka nõustus tunnustama Makedooniat nimega Põhja-Makedoonia Vabariik ehk makedoonia keeles Severna Makedonija.
Ka Zaev kinnitas ajaloolist kokkulepet. "Makedoonia nõustus muutma oma nime Põhja-Makedoonia Vabariigiks," ütles Zaev. Ta lisas, et vaidluse lahendamine avab nüüd Makedooniale tee NATO-sse ja Euroopa Liitu.
"Tagasiteed ei ole," ütles Zaev pressikonverentsil.
Kokkuleppe kohaselt on riigikeel makedoonia keel ning selle kodanikke nimetatakse makedoonlasteks.
Ateena ja Skopje leppisid kokku, et Põhja-Makedoonia Vabariigi nime kasutatakse nii rahvusvaheliselt kui ka kahepoolselt, mis tähendab, et ka paljud riigid, kes tunnustavad nime Makedoonia, peavad nüüd tunnustama riiki Põhja-Makedooniana.
Nimevaidlus ulatub 1991. aastasse, mil Skopje kuulutas end endisest Jugoslaaviast iseseisvaks.
Ateena on vastu naaberriigi põhiseaduslikule nimekujule Makedoonia Vabariik, sest Kreekal on oma põhjaprovints nimega Makedoonia ja ta kardab Skopje võimalikke territoriaalnõudmisi. Kreeka vastuseisu tõttu liitus Makedoonia 1993. aastal ÜRO-ga nime all Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia ( FYROM ), mida ta kannab tänini.
Kreeka soovib, et nimemuutust toetaks ka põhiseadusmuudatus "erga omnes" ("kohaldatav kõigile") põhimõttel, mis tähendab selle universaalset kehtimist nii Makedoonias kui väljaspool.
Nimetüli on pidurdanud Makedoonia lootusi ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga, sest Kreeka saab panna mõlemale veto.
Toimetaja: Merili Nael