Kreeka ja Makedoonia allkirjastasid nimekokkuleppe ({{commentsTotal}})

{{1529208840000 | amCalendar}}

Kreeka ja Makedoonia välisminister allkirjastasid pühapäeval esialgse kokkuleppe, millega hakkab Makedoonia edaspidi kandma nime Põhja-Makedoonia Vabariik. Kreeka parlament toetas laupäeval vasakpoolset valitsust Makedoonia nimetüli lahenduse osas.

Usaldushääletus puudutas Kreeka ja Makedoonia kompromisslahendust, mille kohaselt muudab naabermaa oma nime Põhja-Makedoonia Vabariigiks. Mõlema maa opositsiooniparteid on on väljendanud vastuseisu lahendusele.

Kreeka kohal viibinud 280 seadusandjast hääletas 153 konservatiivse opositsioonierakonna Uus Demokraatia algatatud umbusaldusavalduse vastu.

Nõnda allkirjastasid Kreeka peaminister Aleksis Tsipras ja Makedoonia valitsusjuht Zoran Zaev pühapäeval kahe riigi piiril.

Lepe tuleb ratifitseerida mõlema riigi parlamendis ja Makedoonias pannakse see rahvahääletusele.

"Tegemist on parima leppega, mis meie riigil on viimastel aastatel olnud," lausus Tsipras.

"Kas on meie huvides hoida avatuna ebavajalikku rinnet meie välispoliitikas?" küsis ta.

Parlamendi ees avaldas meelt sadu protestijaid, keda märulipolitsei pisargaasiga eemale tõrjus.

Kokkuleppe vastastele teeb kõige enam meelehärmi tõik, et valitsus nõustus naaberriigis räägitava keele nimetamisega makedoonia keeleks ja et seda kõnelev rahvas on makedoonlased.

Kokkulepe peaks tegema lõpu 27 aastat kestnud nimetülile.

Konflikt sai alguse Makedoonia iseseisvumise järel 1991. aastal, sest Ateena väitel kätkeb nimi, mille endise Jugoslaavia osa endale iseseisvumise järel võttis, territoriaalnõuet Kreeka põhjaosas asuvale samanimelisele piirkonnale.

Kreeka vastuseisu tõttu liitus Makedoonia 1993. aastal ÜRO-ga nime all Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM), mida ta kannab tänini.

Kreeka vastuseis Makedoonia nime kasutamisele juba ajast, mil see Balkani riik 1991. aastal iseseisvus, on takistanud Skopje pürgimusi ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Leppele võib saatuslikuks saada mõlema riigi sisepoliitiline olukord, sest Ateena tahab, et nimemuutus kajastuks ka Makedoonia põhiseaduses, kus see peaks olema sätestatud ühesugusena nii riigis endas kui väljaspool kasutamiseks.

Sotsiaaldemokraatidel, kes Makedoonia valitsust juhivad, ei ole aga põhiseaduse muutmiseks vajalikku parlamendienamust ning president Gjorge Ivanov on lubanud nimelepet mitte allkirjastada.

Kreekas kähmlesid Makedoonia nimeleppe vastased politseiga

Kreekas läksid pühapäeval Makedooniaga sõlmitud nimekokkuleppe vastased meeleavaldajad kokku märulipolitseiga, kel tuli neid pisargaasiga tõrjuda.

Üks naine sai kiviga pähe ja üks mees vajas hingamishäirete tõttu meedikute abi.

Umbes 500 demonstranti üritas läheneda leppe allkirjastamise tseremooniale Prespa järve äärses Psaradese kalurikülas.

Politsei piiras meeleavaldajad sisse tseremooniapaigast 25 kilomeetri kaugusel Pisoderi külas.

Üks politseiüksus tõkestas järve äärde viiva külavahetee, teised asusid mäenõlvale ning tõrjusid protestijaid paukgranaatide ja pisargaasiga.

Kreeka võimude sõnul osales nimekokkuleppe vastasel meeleavalusel varem 5000 inimest.

"Me võitleme oma isade maa eest. Me ei tagane," kuulutas üks demonstrant.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: