32-aastane bulgaarlanna kuulub Bulgaaria peaministriparteisse GERB, mida võiks ehk Eesti keelde tõlkida "Kodanikud Bulgaaria Euroopaliku arengu nimel". Euroopa Parlamendis on ta aga suurima, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige.

Bulgaaria eesistumise periood Euroopa Liidus hakkab läbi saama. Mida tähendas eesistumine Bulgaariale? Mida tähendas eesistumine Teile kui Bulgaaria saadikule Euroopa Parlamendis?

Arvan, et Bulgaaria kodanikele oli kõige olulisem, et saime näidata, et Bulgaaria suudab tõstatada teemasid Euroopa Liidu tasandil ning ka juhtida nende teemade menetlemist. Saime tuua esile meie regiooni jaoks olulisi probleeme ning jälgida, kuidas on neid võimalik Euroopa Liidu tasandil lahendada.

Samas näitas eesistumine ka arengut ja edu Bulgaaria riigivalitsemise tasemes, sest saime seda nüüd testida päris elus nii, et suutsime jõuda tulemusteni. See pakkus väga hea kogemuse ka meie professionaalidele, kes töötavad Euroopa institutsioonides.

Palun tooge näiteid, mida Bulgaaria saavutas eesistumise ajal?

Juba esimese kolme kuu jooksul viisime läbi kolm olulist arutelu: Euroopa tuleviku üle, Erasmus+ üle ning Euroopa järgmise pikaajalise finantsraamistiku üle. Aga konkreetsemalt: Bulgaaria eesistumise ajal võeti vastu seadusandlus, millega vähendatakse CO2 heidet, samuti hoonete energiaefektiivsuse regulatsioon, piiriülest e-kaubandust lihtsustav regulatsioon, postipakkide saatmist odavamaks muutev regulatsioon ja veel terve rida regulatsioone võeti vastu juba esimese kolme kuuga.

Samuti oleme saavutanud läbimurde mitmete digitaalse ühisturu seaduspakettide osas, loodetavasti andmete vaba liikumise regulatsioon võetakse vastu veel Bulgaaria eesistumise lõpuks, sest Bulgaaria on väga aktiivselt töötanud Euroopa Parlamendiga, et jõuda selles osas kokkuleppele. Samuti võtsime väga olulisel hetkel [Eestilt] üle audiovisuaalsete teenuste direktiivi diskussiooni Euroopa Parlamendiga ning jõudsime poliitilise läbimurdeni. Samuti oleme liikmesriikide nõukogus jõudnud ühise positsioonini autoriõiguste direktiivi osas.

Minu positsioonilt vaadates on toimunud olulised arengud nende õigusaktide osas, mis on üliolulised Euroopa ühisturu paremaks toimimiseks.

Bulgaaria jaoks oli üheks neljast eesistumise põhiteemast Lääne-Balkani riikide Euroopa Liidu perspektiiv. Lõpuks tuli teade, et Kreeka ja Makedoonia on jõudnud lahenduseni aastakümneid kestnud nimetüli osas, mis takistas Makedooniat alustamast liitumiskõnelusi nii Euroopa Liidu kui ka NATOga. Aga miks ikkagi ei näinud me Makedoonia kõrval muid olulisi läbimurdeid Lääne-Balkanil?

Esiteks, et oleks selge, juba see oli iseenesest suur asi, et Lääne-Balkani Euroopa Liidu perspektiivi uuendati. Euroopa Liidu laienemine, Lääne-Balkani riikide liitumise perspektiiv pole aastaid isegi laual olnud. Bulgaarial õnnestus see aga tõstatada Euroopa Liidus olulise teemana kõrgel tasemel. Samuti õnnestus lauale tuua konkreetseid pragmaatilisi ettepanekuid regiooni senisest parema ühendatuse osas. Euroopa institutsioonid võtsid endale 190 miljoni euro ulatuses kohustuse arendada regioonis konkreetseid projekte. Rahvusvahelised institutsioonid on valmis ühenduste parandamiseks lauale panema mitmeid miljardeid ning osa neist projektidest on ka Lääne-Balkanil. Samuti näeme üle pika aja järjepidevust, kui Bulgaaria annab oma eesistumise algatused üle Austriale ning seejärel lähevad see omakorda edasi Rumeeniale, kes samuti on öelnud, et soovib Lääne-Balkani teemaga edasi minna. Ja muidugi on just lahendatud tohutu probleem Makedoonia nimega, see sündis peamiselt tänu energiale, mis sellele teemale pühendati. Euroopa Komisjon tuli ju alles veebruaris välja väga konkreetsete Lääne-Balkanit puudutavate ettepanekutega, seega ma näen, et selle lühikese ajaga on saavutatud juba väga konkreetseid tulemusi sellel olulisel teemal, mille Bulgaaria tõstatas juba enne oma eesistumise algust.

Tahan ka osutada, et järgmine üldasjade nõukogu kohtumine keskendubki just Lääne-Balkani laienemisele. See oli liikmesriikide, mitte ainult eesistuja, eriline soov, et laienemisteemaline diskussioon üldasjade nõukogus aset leiaks ning see on väga tugev signaal Lääne-Balkani riikidele arvestades ka diskussioone, mis üle Euroopa Liidus praegu käivad liidu tuleviku üle.

Meie Eestis oleme väga mures Venemaa planeeritavate uute gaasitrasside nagu Nord Stream 2 pärast, sest Venemaa kasutab Euroopa energiasõltuvust relvana. Seega oleme mures Euroopa Komisjoni läinud aastal algatatud gaasidirektiivi pärast, mille menetlus on Bulgaaria eesistumise ajal seisma jäänud. Samal ajal nägime hoopis, kuidas eesistuja Bulgaaria peaminister Bojko Borisov külastas Moskvat, kohtus Vladimir Putiniga ning püüdis taaselustada Bulgaariat läbiva Vene gaasitoru ehitust, mis mõne aasta eest peatati. Kas saaksite palun selgitada Bulgaaria valitsuse ja Teie erakonna GERB seisukohti, mis puudutavad suhteid Venemaaga ning Euroopa energiasõltuvust Venemaast.

Esiteks, Venemaa on viimasel paaril aastal teinud paljugi, mille tõttu Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on praegu kõige madalamas punktis. See on ka põhjus, mis teeb kõik kahepoolsed suhted Venemaaga problemaatiliseks või kahtlustäratavaks. Ärgem unustagem, et hulk Euroopa Liidu riikide liidreid on viimasel paaril nädalal kohtunud Venemaa presidendiga. Me peaks samuti silmas pidama, et suur osa Euroopa Liidust on endisel sõltuv Venemaa gaasist ja naftast. See teeb ka vajalikuks, et meil on teatud pragmaatilised suhted Kremliga.

See, mida Bulgaaria püüdis Venemaal läbi rääkida, oli Turkish Streami gaasijuhtme jätkamine Bulgaarias, mis on tuntud nime all kui Balkani gaasijuhtme projekt, mis peaks minema Varna lähedalt Musta mere rannikult. Selle Balkani torujuhtme idee oleks saada gaasi mitmetest allikates, kuid üks neist oleks muidugi Venemaa gaas. Samas on väga selge, et see projekt vajab heakskiitu Euroopa Komisjonilt ja see on ka põhjus, miks Bulgaaria valitsus töötab väga lähedalt koostöös Euroopa Komisjoniga, et seda projekti edasi viia.

Rahvusvaheline meedia pööras Bulgaaria eesistumise ajal palju tähelepanu Bulgaaria valitsuskoalitsiooni väiksema partneri, natsionalistliku Ühinenud Patriootide tegemistele. Olid lood sellest, kuidas asepeaminister Valeri Simeonov retooriliselt ründas Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni presidenti Ska Kellerit nimetades teda "roheliseks džihadistiks" ning kutsus üles teda Bulgaariast välja saatma. Meedia tsiteeris samuti keskkonnaministri Neno Dimovi varasemat väljaütlemist, et "kliimasoojenemine on vale, mis on välja mõeldud inimeste hirmutamiseks". Kui populaarsed on Ühinenud Patrioodid ja nende ideed Bulgaaria ühiskonnas?

Kui ka eesistumise alguses pöörati tähelepanu seda sorti teemadele, siis ma panin tähele, et juba kuu peale eesistumise algust võttis Euroopa meedia käsitleda ikkagi konkreetsed sisulised teemad. Kui täna esines plenaaristungil Hollandi peaminister Mart Rutte, siis tema tõstis positiivselt esile Bulgaaria kui eesistuja tegevust migratsiooniteemade lahendamisel.

Aga vastates küsimusele - valitsuskoalitsioon moodustub valimistel osalenud inimeste tahte põhjal. Ja selline lihtsalt on demokraatia. Ja mis puudutab selliseid isiklikke väljaütlemisi, siis kogu vastutus lasub nendel inimestel, kes on need teinud. Kui vaadata fakte, siis Bulgaaria ühiskond on viimase Eurobaromeetri kohaselt üks kõige euromeelsemad. See näitab, et bulgaarlased saavad eru Euroopa Liidu olulisusest ning eelistavad stabiilset Euroopat, mis väärtuste osas ei vaju tagasi.

Mis on Bulgaarias praegu peamised Euroopa Liitu puudutavad teemad, millest räägitakse?

Bulgaaria meedia keskendub praegu eesistumisele, läbirääkimistele, nende saavutustele. Olulist huvi pakuvad muidugi värskeimad arengud Kreeka ja Makedoonia tüliküsimuse lahendamisel, mis pakub Makedooniale võimaluse alustada liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga.

Kõneainet pakub ka Euroopa Parlamendis arutlusel olev mobiilsuse pakett, millele oleks suur mõju Bulgaaria transpordifirmadele, inimesed võtavad sel teemal aktiivselt sõna ja tahavad olla kindlad, et nende seisukohti esindatakse aktiivselt, enne kui dokumendist saab seadus. Inimesed saavad praegu aru, et see, mida Euroopa institutsioonid omavahel arutavad, on oluline nende tuleviku seisukohast.

Aga kui palju kõneainet pakub lehm Penka, kes jalutas kogemata üle piiri Bulgaariast Serbiasse heina sööma ning keda seetõttu ähvardas hukkamine, kuna ta ei võtnud Serbiast Bulgaariasse koju naastes piiri ületades kaasa vajalikke veterinaardokumente?

Selles küsimuses on asjad liikunud positiivses suunas. Eile mu kolleegid Euroopa Parlamendis isegi tulid sel puhul õnne soovima, kuna Bulgaaria on leidnud positiivse lahenduse, kuidas see olukord lahendada. Teised jällegi on pannud ette koostada tulevaste samalaadsete juhtumite lahendamiseks teatud regulatsioonid.

Kas Bulgaaria soovib liituda ka euroalaga, kas te astute selles suunas aktiivseid samme või pigem soovib Bulgaaria nii kaua kui võimalik, jääda kasutama oma valuutat?

Bulgaaria valitsus on selgelt väljendunud, seda on öelnud ka meie suurim partei, et eurotsooniga ühinemine on meie valitsuse prioriteet. Valitsus on ette valmistanud ka kõik dokumendid liitumaks ERM2 valuutavahetuskursi mehhanismiga, mis on niiöelda eurotsooniga liitumise ootetuba. Mina ootan, et juuni lõpuks on valmis dokumendid liitumaks ERM2 ja pangandusliiduga.

Te olete üks nooremaid liikmeid Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei (EPP) grupis. Kui keeruline on saada valituks Bulgaarias, kui tegemist ei ole keskealise meesterahvaga?

Ausalt öeldes, kui ma alustasin kandideerimist ning võtsin osa oma partei valimiskampaaniast, siis ma kartsin, et inimesi ei paelu nooremad kandidaadid, kuid sellel oli tegelikult hoopis vastupidine efekt, inimesed soovisid nähe teistsugust energiat inimeselt, kes tuleb uute ja värskete ideedega. Ja vähemalt minu erakonnas pole soolist ega ealist diskrimineerimist. Meil on kõrgelt kvalifitseeritud ministreid, kes on alla 40-aastased, kaks viimase aja parlamendi liidrit Bulgaarias on olnud naised, meie suurima linna, pealinna Sofia linnapea on samuti naine, ka kaks Bulgaaria asepresidenti on naised. Seega me suudame talente hinnata soost sõltumata.