Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ütles ERR-ile, et nimevahetused said otsustatud Reformierakonda kuulunud Taavi Rõivase valitsuse ajal, kuid siis oli pakilisemaid probleeme ja see jäi tegemata.

"Iseenesest on nimevahetus õige, kuid selle maksumus on küsitav, kuigi mul on praegu seda raske hinnata. Eks see on küsimus nii haigekassa kui töötukassa nõukogule. Eks tuleb ringi vahetada blanketid ja logod, kuid üldiselt ei saa pidada seda nimevahetust praegu väga oluliseks," sõnas Kütt.

Puuetega inimeste probleemidega tegelev ja ajakirja Puutepunkt välja andev Tiina Kangro postitas sotsiaalmeedias, et ametnikud on Eestis ikka täielikult unustanud, milleks nad olemas on.

"Süüdimatu valmisolekuga seda miljonit lennutada ei saa nad paraku aru ka sellest, et see raha ei ole üldse nende oma, vaid seda raha maksavad haigekassasse ja töötukassasse töötajad, et tagada solidaarse tervisekindlustuse ja töötuskaitse süsteemi toimimine. Kui nüüd on soov kulutada miljon sellest rahast nimemängudele ja siltide ümbertegemisele, siis tuleb kõigepealt küsida inimestelt, kas nad on nõus selle eest miljoni maksma. Või äkitselt nad tahaksid, et selle rahaga ostetaks vähihaigetele ravimeid? Eraldi küsimus muidugi on, et kuidas siis nii täpne hind juba teada on (hind kujuneb ju teatavasti riigihankel) - või on võitjagi juba teada, ehk isegi rahade teekond "kuhu vaja"?," kirjutas Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nimekirjas riigikokku valitud Kangro.

Ta lisas: "Ma loodan, et leidub siiski piisav hulk inimesi, kes riigikogus sellele mainitud eelnõule punast kaarti näitavad."

Puuetega inimeste koja esimees, riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Monika Haukanõmm ütles ERR-ile, et nimevahetus pole põhimõtteliselt halb idee, kuid selle hind on küsitav. "Selle raha kasutamiseks on tunduvalt mõistlikumaid kohti. Igatahes pole see nimevahetus Eesti jaoks kõige kiirem asi."

Taavi Rõivase valitsuse tervise- ja tööminister Urmas Kruuse Reformierakonnast leidis samuti, et haigekassa ja töötukassa nimevahetus on iseenesest hea, kuna mõjub teatud inimeste jaoks positiivselt.

"Omal ajal ei julgetud seda ette võtta, kuna käsil oli töövõimereform. Maksumuse osas oleksin küll kriitiline, eriti arvestades tausta - Valga haigla sünnitusosakond suletakse ja nii edasi. Ma pole küll kalkulatsioone näinud, aga nimevahetuse maksumus tuleks küll kriitilise pilguga üle vaadata. Igatahes praegu paistab see välja asendustegevusena," sõnas Kruuse.

Tema sõnul on oluline, et haigekassa hakkaks enam inimeste ennetavate hoiakute kujundamisega tegelema. "Alkoholi liigtarvitamine on tegelikult katastroofiline probleem ja inimeste tervelt elatud aastatega tuleb tegeleda," sõnas Kruuse.

Reformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kassade nimeküsimuse peab otsustama riigikogu.

"Naljaga pooleks võiks öelda, et äkki paneme need kassad hoopis kokku, ongi töö- ja tervise kassa. Siis oleks veel rohkem uut sisu ja saaks inimesele kompleksset teenust pakkuda," kommenteeris Pevkur.

"Kui võrrelda näiteks Valga haigla sünnitusosakonna kinnipanemisega, siis see on samas suurusjärgus, mida täna tahetakse haigekassa nime muutmiseks panna. Kui töötukassa summa siia juurde panna, siis need summad kisuvad väga suureks," lisas ta.

Valitsus pole haige- ja töötukassa nimevahetust arutanud

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas vastas valitsuse neljapäevasel pressikonverentsil küsimusele, kas selline hind nimevahetuse eest on mõistlik, et valitsus ei ole nimevahetuse küsimust arutanud, kuid praeguses väärtuses tundub see hind liiga kõrge.

"Valitusele ei ole detailset ülevaadet selles osas antud," lisas ta.

Rahandusminister Toomas Tõniste (Isamaa) märkis, et esitatud number on tema teada haigekassa hinnang ja nägemus ning pole lõplik. "Ma ei oska täna seda 800 000 kommenteerida, on see palju või vähe või mõistlik. Selline number on täna välja käidud haigekassa poolt," ütles minister.

Kultuuriminister Indrek Saar (SDE) lausus, et kuna valitsusele pole nimevahetust tutvustatud, pole tal sellest ülevaadet ja seega ei saa praegu selle kohta ka mingit hinnangut anda.

"Aga kindlasti tuleks selle juures meelde tuletada ka seda, et sõnal on teinekord väga suur jõud ja see, et asjad on õigesti nimetatud, on oluline. Mis selle hind on, kuidas seda tehakse ja kas see on ratsionaalne ja otstarbekas, saab valitsus ikkagi hinnangu anda siis, kui seda on meile tutvustatud," sõnas Saar.

Sotsiaalministeeriumis kirjutatud eelnõu seletuskiri ütleb, et haigekassa viimase paari aasta tegevused on suuremas ulatuses suunatud personaalsema ja inimlikuma suhtluse poole. Seda eesmärgiga aidata igat inimest igas tervisega seotud küsimuses.

Eesti töötukassa uueks nimeks peaks tuleval aastal saama Eesti töökassa. Selle plaani leiab juba 2014. aastal kokku pandud sotside ja Reformierakonna koalitsioonileppest, kuid töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul pidi toona tegelema olulisemate asjadega. Sarnaselt haigekassa nimemuutusega on ka selle mõtte taga asutuse profiili laienemine.

"Järgmisest aastast alustame ka karjäärikeskusega koolinoorte nõustamist ja kui üldse nimevahetusega tegeleda, siis minu arvamus on, et see hetk on täna käes. Mis läheb paremaks? Ma arvan, et iseenesest sisuliselt töö mõttes me panustame täna kõige paremal moel ja teeme seda ka tulevase uue nimega," ütles Paavel.