"Põhimõtteliselt toetan nimevahetust, kuna tervisekassa ja töökassa vastavad paremini mõlema organisatsiooni tegelikule rollile ja tegevusele. Vastavat seadusemuudatust pole kavas sel aastal algatada, tõenäoliselt tuleme küsimuse juurde uuesti 2020. aastal," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik reedel ERR-ile.

Kuna nii haigekassa kui töötukassa tegevust reguleerib omaette seadus, tuleb nende nime muutmiseks seadust muuta.

Seda, et nimemuutmine ootab poliitilist otsustab, tõdesid ka mõlema asutuse esindajad.

"See küsimus tuleb poliitikutele esitada. Lõpuks peab ju seaduse muutmise otsustama riigikogu," ütles haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ERR-ile. Ta lisas, et haigekassa sai juba eelmisel aastal peaministri toetuse nimevahetuse ideele.

Töötukassa pressiesindaja Annika Koppel rõhutas vestluses ERR-iga samuti, et nimemuutmise otsus peab tulema riigikogult ning vastava ettepaneku seadusemuudatuseks peab tegema sotsiaalministeerium. "Meie tegime oma ettepaneku juba 2018. aasta kevadel ja see on riigikogu otsustada, kuidas edasi minna," rääkis Koppel.

Haigekassa ja töötukassa põhjendasid oma soovi nimevahetuseks sellega, et mõlema tegevus hõlmab palju laiemat tegevusvaldkonda kui nende praeguses nimes kajastub. Nimevahetus sattus avalikkuse kriitika alla selle suure maksumuse tõttu.

Haigekassa nimevahetus pidi algse hinnangu kohaselt maksma 200 000 eurot, hilisema, täpsustatud hinnangu kohaselt oleks see siiski olnud 50 000 eurot.

Töötukassa nime muutmine töökassaks oleks algsete plaanide kohaselt läinud maksma 665 000 eurot, hiljem nimetas töötukassa nimevahjetuse hinnaks 300 000 eurot.