Tarmo Jüristo: haigekassa nimevahetus maksab iga kindlustatu kohta tühise summa
Esmapilgul kallina tunduv haigekassa nimevahetus läheks maksma 17 senti iga ravikindlustatu kohta, osutab Tarmo Jüristo Vikerraadio päevakommentaaris.
Eelmisel nädalal tekkis suviselt unises Eesti meedias korraks ärevus, kui avalikkuse ette jõudis uudis haigekassa ja töötukassa kavatsetavast nimevahetusest. Täpsemalt, selle nimevahetuse hinnast, mis on prognoositavalt kokku kuni 865 000 eurot.
Enamuse jaoks on see isiklikus plaanis röögatult suur summa ning paljudel tekkis küsimus, kas seda raha ei oleks mõistlikum kasutada palju paksu verd tekitavate ravijärjekordade lühendamiseks. Puhkenud üldise pahameele tuules võtsid poliitikud antud asjas järgemööda ennustatavalt turvalise joone.
Peaminister Jüri Ratas kinnitas ajakirjandusele, et "800 000 eurot on tänases vääringus liiga palju." Teiste seas sekundeeris peaministri arvamusele ka endine töö- ja terviseminister (pangem siinkohal tähele kaunist kooskõla pakutud uute nimevormidega) Jevgeni Ossinovski, kes kinnitas, et põhimõtteliselt on ta nimemuutuse poolt olnud, kuid lisas, et "olukorras, kus meil ei ole piisavalt raha, et tagada kõigile inimestele õigeaegne arstiabi, on siltide vahetamine majaseintel küll viimane asi, millega tegeleda."
Kõigepealt on kohane tähele panna, et kõnealune 865 000 eurot jaguneb haige- ja töötukassa vahel, mis on eraldiseisvad institutsioonid. Sellest summast lõviosa (umbes 665 000 eurot) langeks töötukassa arvele – ja see on raha, mida ei ole ka parima tahtmise korral võimalik kasutada ravijärjekordade lühendamiseks.
Kui töötukassa osa maha arvata, siis jääb ravijärjekordade jaoks potentsiaalselt kuni 200 000 eurot. Haigekassa tänavuses eelarves on tervishoiu kogukulude mahuks prognoositud umbes 1,27 miljardit eurot. Selles aastas on 254 tööpäeva. Lihtne arvutus näitab, et iga päevaga, mil haigekassa uksed avatud on, kulutab see organisatsioon keskeltläbi 5 miljonit eurot.
Teisisõnu: 200 tuhat eurot on summa, mille haigekassa maksab haigus-, töövõimetus-, ravimi- ja meditsiiniseadmete hüvitistena välja keskmiselt iga 20 minuti jooksul.
Veel üks võimalus selle summa suurust konteksti paigutada on jagada see haigekassa praeguse kindlustatute arvuga. See on umbes 1,2 miljonit inimest. Nii vaadates teeb 200 000 eurone nimevahetuse kulu umbes 17 senti kindlustatu kohta.
Siinkohal võib siis igaüks ise ette kujutada, kui palju ja millist tervishoiuteenust ta selle raha eest saada sooviks ja küsida, kas seda on tänases vääringus palju või vähe.
Aga tuleme korraks veel tagasi absoluutsumma juurde ja vaatame, kui suur raha on 865 000 eurot nime- ja brändivahetuse kontekstis. Kui Hansapank oma nime 2009. aastal Swedbankiks muutis, läks see vahetus maksma umbes 10 miljonit eurot ja ilmselt ei ole põhjust arvata, et pankurid sedalaadi asjades raha lugeda ei mõista. See summa kahvatub aga Norra riikliku postifirma uue nime ja brändi kampaania kõrval, mille hinnaks kujunes 2008. aastal ligi 300 miljonit Norra krooni, ehk üle 31 miljoni euro.
Need kaks näidet viitavad tõsiasjale, et suurte, sadade tuhandete klientidega organisatsioonide puhul paraku ongi sedalaadi nimevahetused väga kallid asjad.
Sellel mündil on aga ka teine pool. Töötu- ja haigekassa pakutud nimevahetuse puhul on paljud kriitikud avaldanud arvamust, et see on puhas raiskamine, kuna see üksi ei muuda midagi. Mina jään selle väite osas kahtlevaks.
Sellel on oma põhjus, miks tuhandetele kutsealustele selgitatakse kohe esimesel päeval, et nad teenivad aega mitte sõja- vaid kaitseväes. Täpsemalt öeldes on sellistel sõnalistel valikutel oma mõju. Mõju, mis igal üksikul juhul on väike, peaaegu märkamatu – just nii, nagu 17 senti on väike summa, mille lisandumist meie isiklikku rahakotti aasta jooksul märkaks meist väga vähesed.
Kui haige- ja töötukassa nimevahetusel on aga kasvõi pisike mõju selle osas, kuidas enam kui miljon Eesti inimest neid organisatsioone näeb või neisse suhtub, võib see kokkuvõttes üle kanduda potentsiaalselt päris suureks muutuseks. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli