ERRi ajakirjanik Urmet Kook ütles, et kogu nimevahetuse kommunikatsioon on alanud valest otsast ja täiesti läbi kukkunud.

"Kui vähiravifond, kes teeb väga head tööd Eesti ühiskonnas /.../, korjab viieeuroste kaupa seda raha ja teise käega me ütleme, et 865 000 läheb meil lihtsalt nimemuutusele ja siis tuleb välja, et sellest omakorda 450 000 läheb büroode väljanägemise muutmiseks, sest töötukassast võetakse kaks tähte ära ja ta jääb töökassaks, siis see on lihtsalt absurdne," lausus ta.

Neeme Korv Postimehest lisas, et kui vähiravifondis korjatakse teatud olukordades inimese elu pikendavate või lausa terveks saada aitavate ravimite jaoks tublisid kodanikke kaasates mõni tuhat või kümme tuhat eurot, siis neid numbreid nimevahetuse summaga kõrvuti pannes on tõepoolest selge, et alustatud on täiesti valest otsast.

"Arvan, et just nende summade tõttu ongi see nii teravaks läinud. Tõsi, neist asjadest on rääkinud varem nii poliitikud kui inimesed, kes praegu haigekassat ja töötukassat juhivad, et muutusi on vaja, aga inimesed on kujutanud ette, et see tuleb mingi sisemise, selgelt nähtava reformi käigus, mitte et nimemuutus iseenesest hakkab vedama seda sama reformi," nentis ta.

Korvi sõnul on kurb, et kõigi juttude taustal ei ole eriti räägitud reformidest, mida need asutused sisuliselt vajaksid.

Saatejuht Aivar Hundimägi Äripäevast sõnas, et kui erafirmade nimemuutuse eesmärk on pikemas perspektiivis tulu teenida ja uus kaubamärk on nagu investeering, siis haigekassa ja töötukassa juhtide selgitusi kuuldes jääb segaseks, kust nimevahetuse kasu tuleb ja argumente paistab nappivat.

"Oluline on üldse mõelda, et kas see, mida haigekassa ja töötukassas juhid teha tahavad, on üldse õige suund? Kas meil on vaja, et haigekassa hakkaks tegelema ka tervisekäitumise ja tervislike eluviiside teemaga? Võib-olla on see meile väga libe tee, kui suuname ühte asutusse sellise vastutuse," ütles ta ja märkis, et võibolla peaks nende asutuste rolli hoopis vähendama.