Vähiliit alustas kampaaniaga "Iga mees peab teadma!" ({{commentsTotal}})

Nii nagu mujal Euroopas, on ka Eestis meestel esinevatest vähkkasvajatest kõige levinum eesnäärmevähk, mistõttu alustas vähiliit teavituskampaaniat "Iga mees peab teadma".

Faktid ütlevad, et mehe vanuse kasvades suureneb haigestumisrisk, kõige sagedamini diagnoositakse eesnäärmevähki 55-74aastastel meestel. Eesnäärmevähi ja ka teiste eesnäärmehaiguste kiireks avastamiseks on olemas PSA-test, mida usinasti pakuvad ka perearstid.

"Ainult test ei näita kõike, see test on organspetsiifiline, organ toodab seda ja see ei tähenda, et haigus on. Kui test on kõrgem, siis võib olla haigus, aga samas võivad selle taga olla hoopis teised haigused, mitte vähk ja see on juba spetsialistidel välja uurida, aga selle nn ealise läbivaatuse hulka võiks see test kuuluda, kes on üle 50 aasta vana," rääkis Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja Martin Kivi.

Kui esimeses etapis ehk perearsti keskustes pööratakse eesnäärmehaiguste väljaselgitamisele suurt tähelepanu ja ka vähiravi on Eestis maailmatasemel, siis n-ö teine etapp, mis tähendab uroloogide külastamist, teeb vähikäiku.
Meestearsti Margus Punabi kinnitusel on eriti alarmeeriv see, et kättesaadavus on väike Ida-Virumaal.

"Oleme teinud analüüse mobiilses kabinetis ja umbes 20 protsenti inimestest tänab pisarsilmi ja ütleb, et kui teie poleks tulnud, siis meie poleks arsti juurde selle murega jõudnudki," rääkis Punab.

"Meil on sadu erinevaid põhjuseid, miks inimestel on raske minna saja kilomeetri kaugusele arsti juurde ja mida vanem on inimene, seda suuremad on need barjäärid," lisas ta.

Teavituskampaania keskendub ka munandivähi varajasele avastamisele. Tegemist on noorte meeste seas esimesel kohal oleva kasvajaga, millele on teadliku jälgimisega võimalik hõlpsasti jälile saada.

Regionaalhaigla keemiaravikeskuse juhataja Helis Pokker ütles, et täiesti normaalne oleks kord kuus jälgida ka seda, millise kuju ja millise struktuuriga on munandid.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: