Türgi Riigi Teatajas avaldatud otsuses keelas Erdogan kinnisvara müügi, rendi ja liisilepingud välisvaluutades või indekseeritud välisvaluutadega. Kõik varasemad sellised lepped tuleb ümber teha 30 päeva jooksul. Siiski näeb uus määrus ette, et rahandusministeerium võib teatud juhtudel teha erandeid.

Rendi- ja müügilepinguid sõlmitakse välisvaluutades tihti jaemüügisektoris ja ka Türgis elavate välismaallaste poolt.

Käik tuleb ajal, kui Türgi liir on dollari suhtes USA-Türgi diplomaatilise tüli taustal drastiliselt langenud. Ameerika pastori vahistamist puudutava tüli raames on riigid kehtestanud sanktsioonid üksteise kõrgetele riigiametnikele ja tõstnud ka imporditolle üksteise kauapdele.

Samuti on liiri langusele kaasa aidanud Erdogani rahapoliitika, kuivõrd hoolimata riigi kõrgest inflatsioonist on ta tugevalt intressimäärade tõstmise vastu, nimetades intressimäärasid "kogu kurja emaks ja isaks". Muuhulgas on ta öelnud vastupidiselt traditsioonilisele majandusteadusele, et kõrged intressimäärad hoopis põhjustavad kõrget inflatsiooni.

Sellest hoolimata oodatakse aga, et Türgi keskpank tõstab 18-protsendilise inflatsiooni taustal neljapäeval intressimäärasid, ehkki tõenäoliselt mitte sellisel määral, et rahustada aktsiaturge.

Türgi keskpank tõstis intressimäära 6,25 protsendipunkti võrra

Türgi keskpank tõstis neljapäeval liiri järsu langemise ja kõrge inflatsiooni taustal baasintress 17,75 protsendilt 24 protsendini.

Türgi inflatsioon kiirenes augustis 17,9 protsendini, ehk kõrgeimale tasemele alates 2003. aastast. Juulis on riigi aastaseks inflatsiooniks 15,85 protsenti. Ehkki riigi president Erdogan on korduvalt võtnud sõna intressimäärade tõstmise vastu, nimetades neid "kogu kurja emaks ja isaks", teatas keskpank möödunud nädalal, et kasutab kõiki vahendeid inflatisooni ohjamiseks.

Türgi liir on muude valuutade suhtes languses olnud alates aasta algusest, kuid langus sai hoogu juurde augustis, mil lahvatas diplomaatiline tüli USA-ga vangistatud Ameerika pastori pärast, keda Türgi süüdistab terrorismi toetamises, kuid kelle vabastamist Ühendriigid nõuavad. Tüli käigus kehtestasid riigid üksteise kõrgetele ametnikele sanktsioonid ja üksteise kaupadele imporditollid.

Keskpanga otsuse järel kerkis liir dollari suhtes 5 protsenti.