Erdogan: liiri kukkumine on poliitiline vandenõu Türgi vastu

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan süüdistas pühapäeval rahvusvaluuta liiri kukkumises poliitilist vandenõud ning ütles, et Türgi kavatseb otsida endale Ühendriikide asemel uusi liitlasi ja uusi turge.
"Operatsiooni eesmärk on sundida Türgi alistuma kõigis valdkondades rahandusest kuni poliitikani. Me oleme taas kord silmitsi poliitilise, ebaausa vandenõuga. Saame sellest üle, kui jumal tahab," lausus Erdoğan oma parteikaaslastele Musta mere äärses Trabzoni linnas.
Erdoğani sõnul ohverdas USA suhted Türgiga, millele tema riik kavatseb vastata uusi turge, uusi partnerlusi ja uusi liitlasi otsides.
Türgi liir kukkus dollari suhtes üle 16 protsendi ajal, mil pinged Ühendriikide kasvasid mitmes küsimuses, sealhulgas USA pastori vahistamise ja Washingtoni koostöö tõttu Süüria kurdi võitlejatega.
"Me saame vaid öelda "hüvasti" igaühele, kes ohverdab oma strateegilise partnerluse ja pool sajandit kestnud liidu 81-miljonilise riigiga suhete eest terrorirühmitustega," ütles Erdoğan. "Te julgete ohverdada 81-miljonilise Türgi terrorirühmitustega seotud pastori vastu?"
"Me anname oma vastuse sellele, kes on kuulutanud majandussõja kogu maailmale, sealhulgas meie riigile, liikudes uutele turgudele, uutele partnerlustele ja uutele liitudele," lausus Erdoğan.
Trump kahekordistas Türgi suhtes rakendatavaid imporditolle
USA president Donald Trump teatas reedel, et kiitis heaks Türgi suhtes rakendatavate imporditollide kahekordistamise, mis tähendab, et Türgis töödetud alumiiniumile on kehtestatud 20-protsendiline ja terasele 50-protsendiline imporditoll.
Tegemist oli järjekordse sammuga kahe NATO riigi omavahelises tülis, mis on tingitud nii USA pastori Andrew Brunsoni kinnipidamisest Türgi võimude poolt kui ka mitmest muust teemast.
"Ma olen kiitnud heaks terase ja imporditollide kahekordistamise Türgi suhtes ajal, kui nende valuuta, Türgi liir, langeb kiirelt meie tugeva dollari vastu! Alumiinium on nüüd 20 protsenti ja teras 50 protsenti. Meie suhted Türgiga ei ole praegu head!"teatas Trump hommikul tehtud Twitteri-postituses.
I have just authorized a doubling of Tariffs on Steel and Aluminum with respect to Turkey as their currency, the Turkish Lira, slides rapidly downward against our very strong Dollar! Aluminum will now be 20% and Steel 50%. Our relations with Turkey are not good at this time!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) August 10, 2018
Türgi liir langes reedel dollari ja euro suhtes rekordiliselt madalale tasemele - dollari suhtes 7,5 protsenti 5,85 liirile ja euro suhtes 7 protsenti 6,8 liirile. Aasta algusest on Türgi liir nende valuutade suhtes kaotanud oma väärtusest rohkem kui kolmandiku.
Ehkki liir on languses olnud juba pikemat aega, on kukkumine viimasel nädalal kiirenenud ja siin on põhjuseks just USA poolt pastor Brunsoni tõttu kehtestatud sanktsioonid.
USA kehtestas hiljuti sanktsioonid kahe Türgi ministri suhtes
USA teatas eelmise nädala kolmapäeval, et kehtestab Brunsoni kinnipidamise tõttu sanktsioonid Türgi justiitsminister Abdulhamit Gülile ja siseminister Süleyman Soylule.
Eelmise nädala reedel teatas välisminister Mike Pompeo, et USA välisminister Mike Pompeo reedel, et USA otsus kehtestada sanktsioonid kahele Türgi ministrile näitab, et Washington suhtub Türgis kinni peetud USA pastori vabastamise nõudmisesse väga tõsiselt.
"Türklastel olgu teada, et kell on täis tiksunud ning on aeg pastor (Andrew) Brunson tagasi anda. Loodan, et nad näevad asja sellisena nagu ta on - demonstratsioonina, et me suhtume sellesse väga tõsiselt," lausus Pompeo.
"Brunson peab naasma koju, nagu kõik ameeriklased, keda Türgi valitsus kinni hoiab," rõhutas ta. "Asi on suhteliselt sirgjooneline. Nad on neid inimesi hoidnud kinni pikalt. Need on süütud inimesed."
Pastor Brunson on elanud Türgis juba kaua
Põhja-Carolinast pärit 50-aastane evangeelse kiriku pastor Brunson juhtis väikest kogudust Izmiri linnas. Türgi võimud võtsid mehe vahi alla 2016. aasta oktoobris süüdistatuna terrorismis ja spionaažis. Nimelt leiavad Türgi võimud, et Brunson on seotud Türgis keelustatud Kurdistani Töölisparteiga (PKK) ja islamivaimuliku Fethullah Güleniga, keda Ankara peab 2016. aasta juulis toimunud riigipöördekatse korraldajaks.
1999. aastast saadik on Erdogani kunagine liitlane Gülen elanud maapaos USA-s Pennsylvania osariigis ning Ankara on korduvalt nõudnud, et USA vaimuliku välja annaks. Washington pole seda aga teinud ja nõudnud selle asemel Güleni-vastaste süüdistuste tõendamist ning see on Ankarat märkimisväärselt ärritanud.
USA nõuab Brunsoni vabastamist, kuid seni on Türgi keeldunud seda tegemast.
Brunson on olnud vahi all juba 21 kuud, kuid eelmisel nädalal võimaldati talle USA üha teravneva kriitika tõttu koduaresti. Eelmise nädala teisipäeval aga lükkas Türgi kohus tagasi Brunsoni apellatsiooni ta kohtuprotsessi ajaks vabaks lasta.
Brunson, kes on elanud Türgis juba rohkem kui paarkümmend aastat, võib süüdimõistmise korral saada karistuseks kuni 35 aastat vabadusekaotust.
Allikate sõnul rikkus Türgi sellega USA, Iisraeli ja Türgi riigipeade tasandil sõlmitud väidetavat lepet, mille alusel pidi Iisrael vabastama türklanna Ebru Ozkani ja Türgi vabastama Brunsoni. Iisrael vabastas Ozkani juuli algul, aga Brunson on ikka vahi all.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan eitas 30. juulil sellise leppe olemasolu.
Järgmine kohtuistung Brunsoni üle peaks toimuma 12. oktoobril.
USA ja Türgi vahel on veel teisigi erimeelsusi
Üks viimasel ajal tähelepanu pälvinud märk Türgi ja USA suhete jahenemisest on see, et USA on hetkeseisuga peatanud moodsate hävituslennukite F-35 tarned Türgile. Ametlik põhjendus on, et Pentagon peab hanke jaoks esitama Kongressile veel põhjalikuma raporti, kuid samm on kindlasti seotud ka sellega, et Türgi on samaaegselt hankimas Venemaalt õhutõrjesüsteemi S-400. USA üldine põhimõte on olnud, et sõjalennukeid F-35 müüakse vaid lähedastele liitlastele ning seega on tehingu peatumisel kindlasti tugev sümboolne tähendus.
Pingeid tekitavad USA ja Türgi vahel ka suhtumine Süüria kurdidesse, keda Washington peab oma lähedaseks liitlaseks, Ankara aga PKK-ga seotud terroristideks. Samuti häirib paljuid Washingtonis ka Erdogani juhitud Türgi väidetav üha suurem lähenemine Vladimir Putini Venemaale.
Türgi liir kukkus Trumpi teadaande järel 19 protsenti
Türgi liir kaotas reedel päevaga 19 protsenti oma väärtusest dollari suhtes pärast seda, kui Ühendriikide president Donald Trump teatas juba varem nõrgenenud liiri taustal, et kahekordistas Türgile kehtestatud terase- ja alumiiniumitariifid.
Pärastlõunase seisuga langes liir 19 protsenti 6,6 liirile dollari kohta. Enne Trumpi sõnavõttu oli see juba langenud 7,5 protsenti ajalooliselt madala 5,85 liirini. Aasta algusest on liir dollari suhtes kaotanud enam kui kolmandiku oma väärtusest.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS