Siseminister Andres Anvelt saatis neljapäeval kooskõlastusringile kodakondsusseaduse muudatuse eelnõu, millega ekslikul alusel sünnijärgse Eesti kodakondsuse saanud inimesed ei pea edaspidi tõendama teisest kodakondsusest loobumist ja nende kodakondsus loetakse jätkunuks tingimusteta.

Anvelt rääkis saates, et lahenduse saab ka Alli Rutto juhtum. "Senine haldusotsus, et ta peaks selleks hetkeks otsustama oma Vene kodakondsuse küsimuse, siis tal jätkub Eesti kodakondsus, see on minu poolt palutud peatada. Ja me lahendame ka võimaluse, kuidas ta tunneks end täisväärtusliku Eesti kodanikuna," sõnas Anvelt.

Riigikohtu tänavuse otsusega tagantjärele ekslikul alusel antud Eesti sünnijärgse kodakondsusega inimesi on hinnanguliselt sadakond. Tegemist on inimestega, kes said sünnijärgse kodakondsuse Eesti Vabariigi algusaegse opteerumislepinguga.

Alli Ruttol on seni Eesti pass olemas, kuid kui ta läks tänavu augustis seda pikendama, kuulis ta, et Eesti riik on ta kodanikuks lugenud eksitusega. Politsei- ja piirivalveamet teatas naisele, et ta peab kodakondsusest loobuma.

Saatejuht Anna Pihli küsimusele, kas Isamaa toetus kõne all olevale eelnõule on olemas, vastas Anvelt, et ta loodab, et see toetus tuleb lisaks Isamaale ka opositsioonierakondadelt.

Samuti saates üles astunud Alli Rutto poeg Arnold Rutte eelnõuga rahul ei ole. "Ma ei ole ikkagi nõus sellega, et seal on klausel, et me oleme ekslikult [kodakondsuse] saanud," ütles Rutto.

Anvelt rääkis, et ta üritab taastada õiglust selles küsimuses. "Seesama eelnõu kõigepealt toob tagasi õigluse. Kui inimene on ükskord riigi poolt tunnistatud sünnijärgseks kodanikuks, siis riik ei tohi mingil moel, ükskõik, kuidas ta oma halduspraktikat üle vaatab, ta ei tohi selle inimese usku sellesse riiki ja õigusesse murda. Antud juhul on see murtud ja see olukord tuleb taastada," sõnas Anvelt.

Anvelt tunnistas, et tekkinud segaduse eest vastutab siseminister.

Abhaasia kuulus Tartu rahulepingu sõlmimise ajal 1920. aastal iseseisva Gruusia riigi koosseisu.

Riigikohtu lahend ütleb, et eestlased, kes rändasid Eestist välja enne Eesti vabariigi loomist ega kolinud siia tagasi pärast Eesti ja Venemaa vahel 1920. aastal sõlmitud Tartu rahu kehtestamist, ei ole sünnijärgsed kodanikud.