Politsei- ja piirivalveamet ei väljasta Alli Ruttole passi, viidates, et see on talle ekslikult väljastatud. Eesti kodakondsust Rutto kaotanud ei ole.

Alli Rutto poeg Arnold Rutto tõdes "Ringvaates", et alates sellest ajast, mil ta ema juhtumiga avalikkuse poole pöördus, pole midagi muutunud. "Tõepoolest, on lubatud erinevate riigimeeste ja ametnike poolt lahendada seda olukorda, aga paraku käesoleval hetkel ei ole mingit lahendust," ütles ta.

Rutto sõnul on selgunud nii palju, et passi küll ta ema veel ei saa, kuid tema passi taotluse menetluse tähtaega pikendatakse seadusemuudatuse jõustumise või mittejõustumiseni.

Arnold Rutto on kinnitanud varem "Ringvaatele", et juhtunu tõttu ta Eesti riigis pettunud ei ole. "Jätkuvalt ma ei ole pettunud Eesti riigis. Ja ma arvan, et teised inimesed, kes on samas olukorras, ei peaks ka olema Eesti riigis pettunud, vaid pigem on pettunud selles, et meil on ametnikud, poliitikud, kes lubavad ja paraku neid lubadusi ei täideta," ütles ta seekord.

Rutto ütles, et olukorra peavad lahendama Eesti poliitikud ja ametnikud. "Ma arvan, et siin on lausa mitu ministeeriumit, kes peaks seda tööd tegema ja selle probleemi nüüd ükskord lahendama, sest see ei ole ainult minu ema probleem. See on minu, minu õe, tema laste ja ka minu eesti keele õpetaja probleem, kelle Eesti omal ajal ise Abhaasiasse saatis ja nüüd öeldakse, et ta on eksklikult saanud Eesti kodanikuks," selgitas ta.

Rutto sõnul ootavad ametnikud praegu olukorrale Tartu Ülikooli analüüsi.

Kohtusse pöördumist Rutto praegu ei kaalu, kuid tema kinnitusel on tegemist põhiseaduse rikkumisega. Samas loodab ta, et olukord laheneb jõuludeks.

Ministeerium: Rutto juhtum on jäänud erinevate tõlgenduste vahele

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus selgitas Rutto juhtumi valguses, et Eesti riik on olukorras, kus peab kohaldama ligi 100 aastat vana õigust ning siiani pole teada, milline on selle õige tõlgendus.

"Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus inimesed, kelle esivanem kunagi optsiooni teel kodakondsust soovis, pidi või ei pidanud asuma Eesti kodanikuks saamiseks ka Eestisse ja selles osas selgust ei ole. Kuni 2003. aastani tõlgendati seadust nii, et inimene pidi Eestisse elama asuma. 2003 kuni 2015 tõlgendati seadust nii, et inimene ei pidanud Eestisse elama asuma kodakondsuse saamiseks. Ja 2015 muudeti tõlgendust uuesti," selgitas Annus.

"Sisuliselt see seaduseelnõu on tegelikult vigade paranduse eelnõu ehk need inimesed, kes 2003 kuni 2015 määratleti sünnijärgsete Eesti kodanikena nii, et nende esivanem ei olnud Eestisse elama asunud, siis nende õiguslik seisund võrdsustatakse sünnijärgsete Eesti kodanikega, mis tähendab seda, et nad ei pea loobuma oma teisest kodakondsusest selleks, et jääda Eesti kodanikuks," lisas ta.

Alli Rutto juhtum on Annuse sõnul jäänud erinevate tõlgenduste vahele.

"Proua Rutto juhtum on nüüd tõepoolest kahetsusväärne. Inimene on jäänud erinevate tõlgenduste vahele. Siseministeerium peab võimalikuks kehtivat õigust tõlgendada ka nii, et proua Ruttole on võimalik ajutiselt dokument välja anda, aga kui PPA ei pea sellist tõlgendust võimalikuks, siis siseministeerium muidugi PPA eest seda otsust teha ei saa," rääkis Annus.