Anvelt tahab muuta eksliku kodakondsuse saamise paragrahvi ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Hiljutine riigikohtu lahend ütleb, et eestlased, kes rändasid Eestist välja enne Eesti Vabariigi loomist ega kolinud siia pärast Tartu rahu kehtestamist tagasi, ei ole ikkagi eestlased. Just nii juhtus ühe Abhaasias elava Eesti perega, kellelt tahetakse ära võtta sünnijärgne Eesti kodakondsus. Siseminister Andres Anvelt kinnitas, et tahab seetõttu seadust muuta.

Arnold Rutto on Abhaasias eestlaste perre sündinud mees, kelle esivanemad rändasid enne Eesti Vabariigi sündi Abhaasiasse. Tema kodune keel oli eesti keel ning nende kodus austati Eesti kombeid. 2005. aastal Eestisse kolides asus ta endale taotlema Eesti kodakondsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

2013. aastal leidis Rutto aga rahvusarhiivist oma vaarisa kodakondsustunnistuse, mis andis talle õiguse taotleda sünnijärgne kodakondsus. Seda tegid ka tema ema ja õde. Nüüd ähvardab neid aga kodakondsusest ilmajäämine.

"Passi uuenduse käigus selgus, et tegelikult pass on talle ekslikult väljastatud ja teda riik ei loegi sünnijärgseks kodanikuks, vaid eksklikult kodakondsuse ja passi saanud kodanikuks," rääkis Arnold Rutto.

"Siin tuleb Eesti riigina meil ka natuke tuhka pähe raputada ja möönda seda, et Eesti riigina me oleme ekslikult inimestele andnud kodakondsust. Tol hetkel, mida Tartu rahuleping ette nägi, oli see, et need inimesed, kes soovisid saada Eesti kodakondsust, pidid lahkuma Venemaalt. Jah, nõus, Tartu rahuleping ei sätesta konkreetselt, kuhu nad lahkuma pidid," kommenteeris PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal Priit Pärkna.

"See loll olukord /.../ nagu tegelikult on, mis tekitab peavalu ametnikele ja poliitikutele, kõige rohkem inimestele endile, on see, et meil on 15-16 aasta jooksul olnud kaks kohtuotsust, mis on täpselt vastupidised. 2000. aasta alguses ütleb halduskohus, et inimesed, kes on saanud optsiooni alusel kodakondsuse, kuid ei ilmunud Eestisse aasta jooksul, on kodanikud. 2018. aastal riigikohus ütleb, et ei olnud kodanikud," selgitas siseminister Andres Anvelt.

Siseministeeriumi hinnangul puudutab pregune olukord ligi 40 000 inimest. Lahendusena pakutakse välja, et nad loobuks oma teisest kodakondsusest.

Arnold Ruttol on juba praegu ainult Eesti kodakondsus, keerulisem lugu on aga tema Abhaasias elava ema Alliga.

"Abhaasias oleks väga keeruline ja raske olla ainult Eesti kodanik, sest ka piiride ületamiseks Abhaasia ja Venemaa vahel ta peaks taotlema endale viisasid. Ma ootan sama lahendust, mis on juba mõnelgi poliitikul olemas, kus on mitu passi. Mina endale mitut passi ei taotle, ma tahan, et minu ema saaks turvaliselt Eestis käia ja ka turvaliselt Abhaasias elada ja minu jaoks praegu kõige tähtsam ongi see, et ma tahan olla sünnijärgne kodanik," rääkis Rutto.

Anvelt tahab seadust muuta

Siseminister Andres Anvelt kinnitas, et tahab seadust muuta.

"Olen täna algatanud seadusandliku protsessi muudatuse, mis tähendab seda, et kodakondsusseaduse paragrahvi, mis räägib eksklikult kodakondsuse saamisest riigi süül, muuta selliselt, et kui inimene on saanud sünnijärgse kodakondsuse isegi ekslikult, siis see jätkub tal täpselt samadel alustel nagu kõigil sünnijärgsetel kodanikel ilma mingite tingimusteta ja piiranguteta," selgitas minister.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: