Kaljulaid nimetas Abhaasia eestlannaga toimuvat riigile piinlikuks ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid Narvas
President Kersti Kaljulaid Narvas Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

President Kersti Kaljulaidi sõnul on kahetsusväärne, kuidas Eesti riik on Abhaasias elava eestlanna Alli Ruttoga käitunud. Siseministeerium algatas juhtumiga seoses kodakondsusseaduse muutmise eelnõu, mille saatis neljapäeval kooskõlastusringile.

"Vaadates kõike seda, mis on viimastel nädalatel toimunud Abhaasias elava eestlase Alli Rutto kodakondsuse ümber, on mul piinlik. Piinlik Rutto ja tema saatusekaaslaste ees, piinlik inimesena ja piinlik Eesti riigiametnikuna. Riik peab oma inimestega käituma õiglaselt ja kui riik ja ametnikud on eksinud, ei tohi vigade parandamise käigus need inimesed kannatada. See teeb katki usalduse meie oma riigi ja meie oma inimeste vahel," teatas Kaljulaid sotsiaalmeedias.

Rutto ja tema saatusekaaslaste lugu on Kaljulaidi sõnul õppetund Eesti avalikule sektorile.

Ruttol on seni Eesti pass olemas, kuid kui ta läks tänavu augustis seda pikendama, kuulis ta, et Eesti riik on ta kodanikuks lugenud eksitusega. Politsei- ja piirivalveamet teatas naisele, et ta peab kodakondsusest loobuma.

"Ma loodan, et sellest ka õpitakse, ollakse valmis vigu tunnistama ja neid ka kiirelt parandama. See peab nüüd olema meie ametnike ja poliitikute ühine pingutus, et segadus saaks võimalikult kiiresti likvideeritud. Vajadusel kõik juhtumid ükshaaval läbi vaadatud, seadused muudetud, protseduurid täiendatud ning inimeste usk õiglasesse riiki taastatud. Debatti selle üle, kes on õige eestlane, võib ja tulebki ka pidada, aga kõigepealt tuleb see segadus ära klaarida nii, et hammasrataste vahele jäänud inimesed rohkem ei kannataks," seisab presidendi neljapäeval tehtud postituses.

Seadusemuudatud välistaks edaspidi taolised juhtumid

Siseminister Andres Anvelt saatis neljapäeval kooskõlastusringile kodakondsusseaduse muudatuse eelnõu, millega ekslikul alusel sünnijärgse Eesti kodakondsuse saanud inimesed ei pea edaspidi tõendama teisest kodakondsusest loobumist ja nende kodakondsus loetakse jätkunuks tingimusteta, teatas ministeerium.

"Eksliku kodakondsuse andmine oli riigi, mitte selle inimese viga, ning me peame selle olukorra heastama. Riik ei tohi luua ebaõiglust," sõnas Anvelt.

Riigikohtu tänavuse otsusega tagantjärele ekslikul alusel antud Eesti sünnijärgse kodakondsusega inimesi on hinnanguliselt sadakond. Tegemist on inimestega, kes said sünnijärgse kodakondsuse Eesti Vabariigi algusaegse opteerumislepinguga, märkis ministeerium pressiteates.

Nuti hinnagul pole üksikjuhtumite lahendamiseks seadusemuudtatust vaja

Eesti kodakondsuspoliitika ühe ideoloogi, riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Mart Nutt ütles ERR-ile, et inimesed, kes olid rännanud Eestist välja näiteks tsaariajal, siis nendel ei saa sünnijärgset kodakondsust kuidagi olla.

"Nad peavad seada taotlema nagu kõik teised, see ei tee olematuks, et nad on eestlased. Tihti kiputakse kodakondsust ja rahvust segi ajama. Eesti kodakondsus ei ole kunagi olnud rahvuspõhine," rääkis Nutt.

Konkreetse juhtumi puhul annab Nuti sõnul seadus võimaluse taodelda kodakondsust naturalisatsiooni korras. "Üksikuid juhtumeid ei tohiks lahendada seadusemuudatusega."

Jüri Ratas: süütud inimesed ei tohi kannatada

Peaminister Jüri Ratas ütles Abhaasia eestlaste kodakondsusmuret kommenteerides, et Eesti riik peab alati seadma esiplaanile oma inimeste heaolu ja õigused.

"Mitte kunagi ei tohi riigi eksimuste või vastuoluliste tõlgenduste tõttu kannatada süütud inimesed," kirjutas Ratas sotsiaalmeedias. Abhaasias elava Eesti pere juhtum on tema sõnul ilmekas näide, kus riik peab üles näitama enam empaatiat ja mõistmist ning otsima võimalusi, kuidas oma inimesi aidata, mitte põhjendusi, miks seda teha ei saa. "Kui on tahe, on ka tee," kirjutas ta.

"Meil tuleb ühiselt ehitada õiglast riiki, kes hoiab ja väärtustab oma inimesi nii kodus kui välismaal," kirjutas Ratas. "Ainult nii saab Eesti olla kasvava rahvaarvuga riik, kus sündinud noored soovivad elada, töötada ja pere luua ning varasematel aastatel lahkunud inimesed ja nende järeltulijad naasta. Seetõttu peab ka meie kodakondsuspoliitika olema hooliv ja kaasav, mitte tõrjuv ning ühiskonda omadeks ja võõrasteks jaotav."

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: