Sama otsus kehtib kõigi nende inimeste kohta, kes said Eesti passi ajavahemikus 2003-2015, kes halduspraktika muutumisel nüüd ekslikul alusel sünnijärgseteks kodanikeks on tunnistatud ja kes vastavad kõigile kodakondsusseaduses sätestatud tingimustele, teatas siseministeerium.

"Vabandan pr Rutto ja teiste eestlaste ees, kes jäid halduspraktika muutumise lõksu. Kui riik on väljastanud passi ja viie aasta pärast öeldakse, et see pole seaduslik, siis ei ole inimene selles süüdi. Meie riik on ja peab olema eelkõige inimlik ja mul on väga hea meel, et proua Rutto saab nüüd jõuluks oma lähedaste juurde tulla," ütles siseminister Katri Raik.

Siseministeeriumis valminud kodakondsusseaduse muudatuse eelnõuga minister praegu edasi ei liigu. "Kodakondsuse teema väärib põhjalikku arutelu, nii et anname seadusandjale aega arutada ja ka ühiskonnas debatt maha pidada, kas ja kuidas kodakondsusseadus kaasajastamist vajab," lisas siseminister.

Tähtajalise passi väljastamine kehtib ainult nende inimeste kohta, kes tunnistati ajavahemikul 2003-2015 sünnijärgseteks Eesti kodanikeks opteerunud esivanema järgi ning keda halduspraktika muutumisel nüüd ekslikul alusel sünnijärgse Eesti kodakondsuse omandanuks loetakse. Neid inimesi on siseministeeriumi andmetel umbes 200.

Alles eelmisel nädalal avalikustas siseministeerium Tartu Ülikooli õigusteadlaste hinnangu, mille järgi on riik Abhaasia eestlase Alli Rutto kodakondsusküsimuses teinud 2013. aastal vea.

Analüüsi kohaselt ei ole Eestisse mitte naasnud optantide järeltulijad õigusjärgsed kodanikud ja neid tuleb praeguses õigusruumis käsitada kui välismaalasi, ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles seepeale, et juba Eesti kodanikuks loetud inimesed ei tohi õigusküsimuste ajas muutumise tõttu kannatada.

"Tegemist on keerulise õigusliku küsimusega, kus ajaloolaste ja juristide seisukohad on ajas muutunud. Võimalik, et teada olevate faktide ja nende seoste pinnal ei olegi võimalik ühtainust vaieldamatult õiget järeldust teha. Seesuguses olukorras ei tohi aga kannatada inimesed, kes juba on loetud sünnijärgseks Eesti Vabariigi kodanikuks ja kellele on antud Eesti Vabariigi pass," kommenteeris Madise ERR-ile.