Valmis juhis ametnikele sobivatest kingitustest ja soodustustest ({{commentsTotal}})

{{1540531740000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Ametnikueetika nõukogu kiitis heaks kingituste ja soodustuste hea tava. Juhend keskendub kingituste ja soodustuste vastuvõtmisega seonduvale, andes juhiseid soodustuste hindamiseks, neist keeldumiseks ja teavitamiseks ning soovitusi juhtidele ja asutustele.

"Ametnikul tuleb vältida soodustusi, mis seavad tema erapooletuse kahtluse alla. Teenistusülesannete täitmisega seotud kingituste või soodustuste vastu võtmine ametnike poolt ei ole üldjuhul soovitatav, kuid teatud olukordades siiski aktsepteeritav, " ütles nõukogu esimees Heiki Sibul. "Hea tava annab soovitusi, kuidas käituda vastavates olukordades ning annab juhiseid, mis on kohane Eesti kultuuriruumis."

Hea tavaga saab tutvuda rahandusministeeriumi veebilehel.

Hea tava loob raamistiku tavapärase viisakusavalduse ja korruptiivse tulu eristamiseks ning aitab otsustada, milline soodustus on lubatud ja kohane Eesti avalikus teenistuses.

Kingituste ja soodustuse all peab tava silmas mistahes vormis võimalikku kasusaamist. See on igasugune varaline ja mittevaraline tulu, kasu ja kokkuhoid, sealhulgas selline tulu või kokkuhoid, mida ei ole võimalik rahaliselt hinnata. Soodustus võib väljenduda ka osutatud teenetes või pakutavates teenustes. 

Juhend soovitab asutusel heast tavast lähtudes üle vaadata ja leppida kokku oma tegevuse eripära ja tegevuspraktikat arvestavad kingituste ning soodustustega seonduvad põhimõtted.

Tava koostamisel arvestati asutuste ettepanekutega ja on tähelepanu pööratud enam küsimusi tekitanud olukordade lahendamisele, näiteks lähetuste ja ürituste külastamisega seonduv, kingitused koostööpartnerilt, firmade pakutavad soodustused.

Hea tava rakendamist toetavad näidisjuhtumid koos ametnikueetika nõukogu soovitustega.

"Korruptiivse tulu kahtlusega on kindlasti sellised juhtumid, kui näiteks mõnele ametnikule või ametiisikule pakutakse kuskil piiri taga mingit väga soodsat võimalust konverentsile minna. Ja need kohad, kui seda ei maksa asutus, on loomulikult väga küsitavad ja tuleks tagasi lükata," selgitas Sibul.

Mõistmaks, kas näiteks lillede või kommikarbi kinkimine või tasuta lõuna on viisakuseavaldus või mõeldud ametniku mõjutamiseks, soovitatakse heas tavas kontrollküsimusi.

Sibula sõnul on tegemist esimese katsega anda nõu, kuidas käituda ja mis on Eesti kultuuriruumis kohane. Naaberriigid võivad selles osasa olla erinevad.

"Soomes armastatakse palju rohkem kingitusi. Meie põhisõnum selle tavaga on ikkagi see, et me ei soovita kingitusi vastu võtta," ütles Sibul.

Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektori Ly Renteri hinnangul võiks juhend olla eelkõige vajalik neile, kes tulevad teisest kultuuriruumist Eestisse.

"Vajalik võiks ta eelkõige olla nendele, kes tulevad teisest kultuuriruumist kas ametnikuna siia või tulevad teisest kultuuriruumist, et hakata suhtlema ametnikega. Ka noortele juhtidele, noortele alles tööd alustavatele ametnikele," selgitas ta.

Renter ütles, et hea tava võiks sisaldada ka näiteid, kuidas selgitada, miks kingitust vastu ei võeta.

Ly Renteri tööpraktikas oli aga aastate eest juhtum, kus talle pakuti pistist. "Seda tegi Venemaa suurlinna kodanik. Siinsamas kontoris oli vastuvõtul. Tõepoolest siis raha oli ilmselt paberi sisse mässitud, mida ma vastu ei võtnud ja selgitasin, millised reeglid ametnikul on Eesti Vabariigis," meenutas Renter.

Ametnikueetika nõukogu on rahandusministeeriumi juures tegutsev sõltumatu valitsuskomisjon, mille eesmärk on tugevdada ametnike põhiväärtusi ja ametnikueetikat. Eetikanõukogu esimees on Eesti Interneti SA juhatuse liige Heiki Sibul. Nõukogu liikmed on riigikontrolöri nõunik Airi Mikli, riigikogu kantselei juhataja Peep Jahilo, riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn, rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Marlen Piskunov, Tartu linnasekretär Jüri Mölder, Tallinna Tehnikaülikooli lektor Leno Saarniit, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop ja Tartu Ülikooli professor Triin Vihalemm.

 

 

Toimetaja: Merili Nael, Tiina Jaakson



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: