Saatejuht Johannes Tralla küsis kohe saate alguses, et jättes kõrvale selle, mida täpselt Indrek Tarand sellel meeleavaldusel tegi, siis kas Helme saab üheselt järgnenud vägivalla hukka mõista.

"Vastupidi - Indrek Tarandi vägivald tuleb hukka mõista, sest kogu intsident on seotud tema tagasihoidliku isikuga," vastas Helme.

"Meeleavaldus kestis 2,5 tundi. See intsident Indrek Tarandiga kestis umbes viis kuni kuus minutit. Enne tema tungimist lavale, vägivaldselt mikrofoni enda valdusesse haaramist, keeldumist seda omanikule tagasi anda, ei toimunud seal mitte mingit vägivalda, mitte mingit intsidenti, mitte mingit vägivallale õhutamist, nagu mõnest ajaleheartiklist võib lugeda," rääkis Helme.

Helme rääkis, et ka pärast intsidenti jätkus meeleavaldus emotsionaalselt, aga seal ei olnud midagi pistmist vägivallaga.

"Kui te küsite, kas võib hukka mõista - hukka mõista võib Indrek Tarandi, tema huligaansuse ja tema poolt algatatud vägivalla," sõnas Helme.

Helme sõnul ei saa Tarandi pikali lükkamist ja jalaga löömist hukka mõista. "Ei, seda ei saa hukka mõista, sest see oli rüselus, kuna ta ei andnud ära enda valdusesse vägivaldselt haaratud mikrofoni. Ja selle rüseluse lõpetas turvamees, kes ilmus kohale umbes kahe minutiga," lausus ta.

"Kui keegi püüab väita, nagu ka president on öelnud, et korraldajatel lasub vastutus, et taolisi intsidente ei toimuks, siis korraldajad olid seisnud selle eest, et meil oli turvafirma, korraldajad olid seisnud selle eest, et meil oli kohal politsei ja mõne minutiga see intsident lõppes," rääkis Helme.

Saatejuht Tralla viitas, et meeleavaldusel olid EKRE toetajad väljas niinimetatud reeturite võllapuuga, millel rippus mikser, mis kujutas välisminister Sven Mikserit. Tralla küsis, kuidas välisministri tütred seda pilti vaatama peaksid.Reeturite võllapuu vasakul. Autor: Priit Mürk/ERR

Mart Helme nimetas seda kunstiks. "Kui kuskil kolm aastat tagasi kultuurilehes Sirp ilmus pilt minu pojast Martinist, kellel oli kaelas silt "Minu m*** on puhas", siis me samuti nõudsime, et selline solvamine ja meelevaldne erinevate rumalate asjade kokku panemine tuleb Sirbi toimetuse poolt hukka mõista. Mida meile vastati? Meile vastati, et see on kunst. Nüüd mina vastan teile samuti - see on kunst."

"Hukkamist sümboliseerivad pildid EKRE meeleavaldusel on kunst?" küsis Tralla veelkord.

"See on rahvakunst. Rahvas väljendas oma loomingulist pahameelt sellega, mis toimub riigis, sellega, et nad seostavad paljusid meie juhtivaid poliitikuid rahvuse reeturitena," vastas Helme.

"Kui see ei jõua kohale artiklite ja muu kodanikualgatuse korras, siis ma ei näe selles mitte midagi hirmsat, kui inimesed oma loomingulist fantaasiat natuke lennata lasevad," lisas ta.

Helme: ränderaamistik võib viia Eesti rahva väljavahetamiseni

Helme sõnul ei tegele EKRE rahva hirmutamisega, vaid juhib tähelepanu sellele, et Marrakechi ränderaamistik võimaldab tulevikus tekitada olukorra, kus Eestis hakkab toimuma rahva väljavahetamine.

"Eesti rahvas on sellepärast mures, sest Eesti rahvas on kogenud seda üks kord ajaloos Nõukogude perioodil. Te olite liiga noor (viide saatejuhile - toim.), te ei mäleta, kuidas eelisjärjekorras anti kortereid Lasnamäele, Mustamäele, Õismäele, siia sissesõitnutele. Eesti rahvas on mures, et nüüd võib korduda samasugune asi," lausus Helme.

"Eesti rahvas ei ole rumal, ehkki te tundute (viide saatejuhile - toim.) rumalaks pidavat Eesti rahvast. Eesti rahvas saab aru, et meid eestlasi on Eestis umbes 900 000, aga maailmas on 7,5 miljardit inimest ja kui me ei kontrolli seda, mis toimub meie riigis, kui me lahkelt avame oma piirid, kui meil ei ole sisuliselt piirivalvet, ei ole piiridel kontrolli sissetulijate üle, siis võib vabalt juhtuda see, et 20, 30, 50 aasta pärast on eestlased siin vähemus, keda diskrimineerivad siia saabunud võõrad. See ei ole hirmutamine, see ei ole viha õhutamine, see on reaalse hinnangu andmine nendele protsessidele, mis maailmas toimuvad," rääkis Helme.

Helme rääkis, et EKRE võitleb valitsuserakondade kahepalgelisuse vastu seoses Marrakechi ränderaamistiku heakskiitmisega.

Väitega, et rändelepe riikidele kohustusi ei sea, ei olnud Helme nõus.

Esmaspäeval toimunud ränderaamistiku lugemisel riigikogus ütles Martin Helme, et EKRE on valmis olukorda edasi eskaleerima. Mart Helme sõnul tähendab see seda, et kui parlamentaarsel teel ei õnnestu peatada põhiseadusliku korra lammutamist meie oma võimuinstitutsioonide poolt, siis tuleb see viia teiste viiside juurde, näiteks meeleavaldused.

Helme: meie unelmate Eesti on põhiseaduses kirjas

Helme rääkis, et EKRE unelmate Eesti on põhiseaduses kirjas.

"Meie soovime, et Eesti oleks rahvusriik. Ta võib olla ka paljurahvuseline riik, aga riik, kus suhtluskeel, riigikeel on eesti keel, kus haridus on eestikeelne, mitte inglise keelne, mitte venekeelne, mitte araabiakeelne. Kus põhirahvas tunneb, et see on tema rahvuskodu, kus põhirahval on tööd, kus riik on maksupoliitiliste ja muude majanduslike vahenditega suutnud tagada selle, et riik on territoriaalselt ja majanduslikult tasakaalustatud," sõnas Helme.

Eestist ära läinud inimesed tooks Helme tagasi tagasirändeagentuuriga, mis võtaks nende inimestega ühendust ja annaks abi elukoha ja töökoha otsimisel.

Samuti rääkis Helme regionaalsete maksuerisuste sisseviimisest.