Briti fregatt saabus Tallinna tähistamaks Eestile abi andmist Vabadussõjas ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Suurbritannia tähistab brittide abi Eesti Vabadussõtta fregati St. Albans visiidiga Tallinna. 100 aastat tagasi saabus admiral Walter Henry Cowani juhitud Briti laevastik Tallinna ning hoidis ära punase Balti Mere laevastiku rünnaku. Seega tagas Briti laevastik Balti riikide iseseisvuse eest võidelnud jõudude ülemvõimu merel.

Briti fregatt asus Portsmouth'ist teele laupäeval ning kohtus kolmapäeva pärastlõunal Naissaare juures Eesti mereväe miinijahtijaga Ugandi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nagu täna, nii ka Vabadussõja ajal puudusid Eestil suured sõjalaevad. Ehkki Briti eskaader Balti meres hõlmas rohkem kui paarisadat alust, ei olnud need kohal kõik korraga ning olid kergemad kui tollane punane Balti laevastik Petrogradis.

"Balti laevastik oli üks maailma suuremaid merevägesid nii laevade arvu kui isikkoosseisu poolest. Aga peamine probleem Vabadussõja alguseks oli selles, et Venemaa oli revolutsioonidest juba lõhestatud. Kaadrikoosseisudes olid tehtud puhastused, ekspertidest ohvitserid olid erru läinud või mereväest sootuks lahkunud. See põhimõtteliselt kahandas Balti mere lahingupotentsiaali väikese tegevsalgani, mis koosnes umbes 15 alusest, mis olid lahinguvõimelised," selgitas Eesti meremuuseumi teadur Arto Oll.

Suurt rolli Briti laevastiku tegevuses mängis admiral Cowani isiklik algatus ning arusaam poliitilisest olukorrast pärast Esimest maailmasõda.

"Ja Cowani puhul - tõesti, ta osales väga aktiivselt lahingutegevuses Balti laevastiku vastu ja tema isiklik nägemus oli samuti, et bolševism ei tohi siit edasi kanduda," ütles Oll.

Fregatt St. Albans ja sama klassi fregatid on loodud peamiselt allveevastaseks tegevuseks ning opereerivad Põhja-Atlandil. Kuid neid on ka Läänemerel, Vahemerel ja Vaiksel Ookeanil.

Laeva komandör kaptenleitnant John Cromie ei teadnud, kas St. Albans osaleb ka juulikuusse kavandatud Briti ekspeditsiooniüksuse meredessandil JEF M Eestis.

"JEF M ja sellega seotud õppused on Kuningliku Mereväe ja Ühendkuningriigi jaoks elulise tähtsusega. Eesti riigi ja Eesti üksuste osavõtt sellistest harjutustest
mängib olulist osa meie koostöövõime suurendamises," ütles Cromie.

Nagu kombeks laevavisiitide puhul, on fregatt ja Eesti mereväe miinijahtija laupäeval avatud ka külastajatele.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: