Saates näidati mitut võimalikku turba töötlemise meetodit ja võimalikku tulemust, sh rahalist. Külas oli keemik Indrek Tallo, kes muu hulgas ütles: "Meil on väga palju turvast. Turbamaardlad on kasutuseta." Sellised väited on siiski eksitavad. Mina ütleks seepeale vastu: "Meil on väga palju rikutud soid ja rabasid, enamik neist on taastamata."

Enne Tallo öeldu taoliste väidete esitamist tasuks ikka tegelikku olukorda uurida. Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi teadlaste 2005. aasta märtsis avaldatud arvestuste kohaselt toodavad kõik looduslikus seisundis sood kokku aastas juurde vaid 400 000–550 000 tonni turvast. Praegu on aastas lubatud maksimaalne turba kaevandamise maht aga ligemale 3 miljonit tonni. Reaalselt kaevandatakse sellest küll oluliselt vähem, kuid ikkagi üle turba taastumise mahu. Ja sealjuures ei maksa unustada, et viimase 50–60 aasta jooksul on Eesti soodele ja rabadele tehtud märkimisväärset kahju. Meil on vaja mitte koormust suurendada, vaid aidata soodel taastuda.

Eesti looduskaitse arengukavas 2020 on sätestatud, et looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleb vältida, eelistades turba kaevandamise jätkamist juba kuivendusest rikutud aladel. Taoline sõnastus ja mõtlemine jätab aga küllalt vabad käed ja tõlgendamisvõimalused. Asi on selles, et õigupoolest on suur osa meie rabadest suuremal või vähemal määral saanud tunda kuivendust. Samas pole osaliselt turbakaevanduseks muudetud raba puhul kõik veel kadunud – see pole kaotanud oma väärtusi rabana ja toimib ökoloogiliselt paljudele liikidele sobivalt ja vajalikult edasi. Kuid selle asemel, et panustada palju enam soode ja rabade taastamisse (parandades veerežiimi kraavide sulgemise kaudu), jätab keskkonnaministeeriumi suundumus võimalused aktiivseks kaevandustegevuseks.

Saates pandi turbapuru blenderisse ja tehti valmis "turbasmuuti", tutvustati erinevaid turbast saadavaid tooteid ja võimalikke tehnoloogiad, kuidas anda turbale kordi suurem rahaline väärtus kui on turbal lihtsalt puruna. Kahtlemata tasub mõelda selle peale, kuidas looduses leiduvaid vilju, varasid ja rikkust parimal võimalikul moel kasutada. Sest tõepoolest, ehk on targem turvast sel moel töödelda võrreldes selle lihtsalt tulpide alla kasvuturbana viskamisega.

Siiski on võigas on ürgses looduses näha ainult rahamasinat, keskenduda ainult maavaradele ja unustada ära, et kõik ürgne siin planeedil on aidanud hoida tasakaalu ja elurikkust. Kui pole enam soid-rabasid, pole kauaks ka inimest. 

Järelikult peame eelkõige hoolitsema nende eest ja jälgima oma tegevuse käigus, et me neid võimalikult vähe kahjustaks. Ja ükskõik millisel moel me turvast ei kasutaks või seda ümber ei töötleks, kõige geniaalsem turba kasutamise vorm on juba ammust ajast olemas – soode ja rabade kujul, hoides üleval elu, puhastades vett, andes seda välja kuival ajal ja talletades endasse märjal ajal; jagades marju ja seeni; pakkudes elupaika erinevatele liikidele jne.

Ikka ja jälle tuleb inimesele meelde tuletada, et raha ei saa süüa ega hingata. Seetõttu on ülimalt oluline, et ka teadlastel oleks võimet näha oma kitsast valdkonnast laiemalt ja et neil oleks muu hulgas kõrge moraalitase.

Ei jäägi üle muud, kui veel kord öelda, et Eestis on säilinud suhteliselt palju soid-rabasid võrreldes muude riikide ja maailmanurkadega. Seda rikkust tuleb säilitada. Kõige parem viis seda kasutada on lasta sel toimida ja loodust toimimas hoida ning samuti ise selle ilu nautida. Kes rahale mõtleb, see arvestagu sellega, et ka ilu näitamise eest saab tänapäeval aina rohkem raha küsida ja nii füüsiline kui ka vaimne tervis on lõpuks võimalik samuti rahasse arvutada.

Kui siiski soovime ka turvast kui materjali kasutada, tuleb seda teha nõnda, et üksi soo ega raba kui tervik ei kannata. Nad on kannatanud juba piisavalt. Turvas ei vedele maas, vaid täidab oma ökoloogilist rolli. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.