Kiidjärve sipelgakuningriigis asub 20 hektaril pea 200 sipelgapesa. Seni mõõdetud kõrgeim pesa on 1,7 meetri kõrgune. See on armastatud koht, kus on võimalus tutvuda sipelgate asjatoimetustega. Praegu on RMK seal aga tegemas aegjärkraiet.

"See tähendab seda, et raie järgselt, esimese järgu järgselt jääb kasvama 120-150 puud hektarile. See ala on natuke üle 5,3 hektari suur, pluss siis on seal mõeldud ekstra puud kuklasepesadele," selgitas RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg "Aktuaalsele kaamerale".

Kuigi RMK kooskõlastas raie kohalike elanikega, hakkas sotsiaalmeedias kulutulena levima video kuklaste elualal majandavast harvesterist. Põhimureks tõusis küsimus, kuidas mõjutab selline tegevus sipelgate edasist elu.

"Laanekuklane on selline huvitav putukaliik, kellele on heaks elupaigaks just majandatavad metsad, ainus raie, mis sipelgatele väga hästi ei kõlba, on lageraie," selgitas maaülikooli ühiseluliste putukate uurija professor Marika Mänd.

Need ei ole aga ainsad raietööd, mis piirkonnas ees seisavad. Kohalike ja turistide seas armastatud Taevaskoja ja Kiidjärve metsad on saavutanud oma küpsuse, mis tähendab, et tulevikus on piirkonnas oodata suuremahulisi metsatöid.

"See on järgneva 30 aasta periood nende küpsete männikute raiumine, uuendamine. See ei ole kümne aasta teema ja mitte midagi seal tehes me neid männikuid edasi ei vii," põhjendas Timberg.

"Kõik, mis väljaspool looduskaitsealasid siin toimub, see on ajanud juba ka kohalikel turja punaseks, et seda metsa võetakse siin ikka päris hoogsalt, et on teatud loodusväärtuslikud kohad, kus võiks seda metsamajanduslikku tegevust natuke tõsisemat mõelda, kui inensiivselt on vaja majandada," ütles matkajuht ja retkede korraldaja Mikko Reponen.