"Pealtnägija" tegi kaasa rangete piirangutega ajaloolise rahaveo ({{commentsTotal}})

Foto: "Pealtnägija"

Nädal tagasi kolmapäeval toimus Eesti ajaloo suuruselt teine rahaveooperatsioon, mis jäi alla ainult euro kasutuselevõtule Eestis aastal 2011. Täpne summa on saladus, aga jutt käib ligi miljardi väärtuses uutest eurokupüüridest. Kuna tegu on niivõrd erilise hetkega 100-aastaseks saava Eesti Panga ajaloos, lubati "Pealtnägijal" rangete piirangute ja saladusvannetega raha teekonda jälgida.

10. aprillil kell 12.50 maandus Tallinna lennuväljal väliselt vaadates rutiinne kaubalend, mida tegelikult väga pingsalt oodati ja valvati. Avalikkuse teadmata toimus ajaloo suuruselt teine sularahavedu. Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juht Rait Roosve arvab, et järgmise kümne või tosina aasta jooksul enam sellise mahuga vedu ei toimu.

Täpne number on saladus, aga kaudsete märkide põhjal järeldas "Pealtnägija", et korraga toodi ilmselt ligi miljard eurot. Rait Roosve teab ilmselt sularahast rohkem kui keegi teine Eestis. Ta on rahaveo peakorraldaja ja sisuliselt ainuke operatsiooni osaline, keda telesaates näoga näidata tohib.

Peamine erinevus näiteks USA presidendi või Rooma paavsti visiidiks valmistumisega on, et rahavedu valmistati ette salaja ja enne õiget päeva ei räägitud sisuliselt, mis tegelikult toimus. Ka "Pealtnägija" sai konkreetse toimumisaja teada 24 tundi ette. Väikeses riigis osalevad operatsioonis sisuliselt kõik eriteenistused, alates politseist ja K-komandost kuni kaitseväe ja kaitsepolitseini.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Valdo Põder ei avaldanud politseinike arvu, aga loetles turvameetmeid: "Meil olid helikopterid lennus, meil olid snaiprid olemas, vaatlejad. Meil olid eriüksus, meil olid kiirreageerijad, liikluspolitseinikud. Me olime valmis droone tõrjuma. Roosve lisas, et taolistel juhtudel on reegliks, et lennuki ekipaaž ei tea tegelikult, milleks nad on tellitud. "Noh, tõenäoliselt küll mingil hetkel nad hakkavad aimama, lennuväljal, kui toimub laadimine."

Operatsiooni juhitakse tehnikat täis tuubitud politsei staabibussist. Lennuväljale on aetud kaitseväe Pasi-soomukid. Oht pole teoreetiline – 2009. aastal rööviti Rootsis märulifilmi stiilis sularahakeskust ja viimati rünnati rahasaadetist Albaania lennuväljal eelmisel nädalal. Roosve astub esimesena lennuki ukse juurde. "Minu roll oli seal kontrollida, kas on tegemist õige lennukiga. Ja kas on lennukis õiged inimesed."

Edasine eesmärk on jõuda hinnalise lastiga lageda taeva alt võimalikult kiirelt Eesti Panga tsitadelli. Ka rahaveokid pole päris tavalised, vaid mehhanismid võimaldavad korraga kümme alust trümmist autosse liigutada. Protsess kestab tänu eritehnikale alla tunni ja kell 13.53 stardib konvoi lennuväljalt.

Roosve kinnitusel on marsruut üksipulgi, lausa meetrikaupa läbi mängitud ning välistada tuleb nii juhuslikud liiklusõnnetused, halvad teeolud kui hajameelsed liiklejad. Vähem kui viiekilomeetrine teekond läbitakse intsidendivabalt seitsme minutiga. Kui veokid Eesti Panga sisehoovi manööverdavad ja väravad selja taga suletakse, on tunda teatavat pingelangust.

Läinud kolmapäeva rahapartii oli nii suur, et kõike ei pakitagi korraga lahti, vaid enamik läheb tagavaradesse, mida hakatakse jao pärast ringlusesse andma mai lõpust vastavalt sellele, kuidas purunenud rahatähti asendatakse ja pangad sularaha tellivad.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: