Urmas Vadi: samal ajal põrgus Pätsi ja Staliniga
Urmas Vadi tegi seekordse Vikerraadio päevakommentaari kuuldemänguna, mille tegevuspaik on põrgu ja peategelased Konstantin Päts ja Jossif Stalin.
Meie pöidlad on pihus, ootused on suured, mõtleme, kuidas täna läheb meie president Kersti Kaljulaidil Moskvas. Loodame, et kõik sujub kenasti ja ilma viperusteta.
Aga kui teha väike külastus põrgusse, siis leiame sealt auravate katelde vahelt, ühest kullatud uste ja kaetud lauaga ruumist endise Nõukogude liidu valitseja Jossif Stalini, mis põrgu see temata siis olla saab!
Siin on ka Eesti president Konstantin Päts, kes lihtsalt tuli oma ametiketile järgi, muud põhjust tal põrgus olemiseks pole. Kui saaks selle keti Stalini käest kätte, võiks Konstantin Päts minna kohe taevasse.
Päts: Kuule, äkki sa annad selle nüüd mulle tagasi?
Stalin: Miks?
Päts: See on ju minu oma.
Stalin: Aga las ta olla natuke minu kaelas kah ja siis ma pärast annan tagasi.
Päts: Millal pärast?
Stalin: Las ma nüüd natuke kannan, ära ole kade.
Päts: See on ikkagi minu auraha, sina ei ole Eestimaa president.
Stalin: Mis sa sellega öelda tahad?
Päts: Lihtsalt seda, et sina ei ole ju Eestimaa president.
Stalin: Ahah, nüüd hakkame siis teineteisele ebaviisakusi ütlema. Sina pole see, sina pole see!
Päts: Lihtsalt anna see tagasi ja kõik.
Stalin: Aga ise sa ju kinkisid selle mulle.
Päts: Ei kinkinud!
Stalin: Kinkisid ju küll, ütlesid, et võta, proovi, kuidas on. Ja siis kui sa nägid, et mulle sobib ta paremini kui sulle, siis ütlesid, et võta päriseks.
Päts: Mina küll ei mäleta.
Stalin: Aga mina mäletan. See on mul selgesti meeles, ma veel küsisin üle, oled sa ikka kindel, aga sina: jaa, võta-võta!
Päts: Oli mis oli, aga nüüd ma tahaks küll seda tagasi.
Stalin: Kingitud asja tagasi ei võeta.
Päts: Ma ei kinkinud! Sa ei saa teise asja lihtsalt endale võtta.
Stalin: Saan küll. Mis sa tahad selle eest?
Konstantin isegi mõtleb hetke, siis raputab segava mõtte peast.
Päts: Midagi ei taha, ma tahan seda tagasi.
Stalin: Sa ei ole üldse koostööaldis.
Päts: Ütle mulle ausalt, miks sa teed nii, miks sa seda mulle tagasi ei anna?
Stalin: Sest ma lihtsalt võin.
Päts: Sa oled jube nõme kuju.
Stalin: Olen kui tahan, mis sa mulle ikka teha võid.
Päts: Sa oled üks sitt.
Stalin: Olen jah, aga vaata mis mul on.
Päts: Selle eest sa veel... lähed põrgusse.
Stalin: Ma juba olen, mulle isegi meeldib siin. Ja sina oled kah siin, ainult selle vahega, et minul on ametikett, sinul ei ole!
Päts: Sa oled lihtsalt mu**.
Konstantin lahkub vihaselt ja puhisedes, Stalin aga hingab ametiketile ja hõõrub selle oma varrukaga läikima. Tõesti läigib kenasti!
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel