Juunikuu alguses tabas ornitoloogi kurb vaatepilt – Valgamaal, Emajõe ülemjooksul asuva Korva luha lopsakas ja roheline taimkate oli asendunud n-ö kõrbega. Tegemist oli väga hea linnukohaga, kus mängis rohunepp, pesitses sooräts ning olemas olid ka paljud luhtadega seotud linnuliigid. Kuid taimkatte hävimise tõttu sel aastal lindudel Korvasse enam asja pole.

Toona alustati ka menetlust ja praeguseks on põllumajandusameti poolt kindlaks tehtud taimekaitsevahend, mis luha taimestiku-loomastiku hävitas ning keskkonnainspektsioon on tuvastanud ka, et taimekaitsevahendi pritsimise käigus põldudele on rikutud veekaitsevööndit.

"Trööstitu vaatepilt, ma mõtlesin, et mis nagu on toimunud? Alguses ma ei saanud nagu aru, et mis asi see on , et kõik on pruun. Läksin seda vaatama ja mis selgus -  kogu see ala, see on siis noh ma mõõtsin ära 400 hektarit, oli see koguala, kõiki ma läbi ei sõitnud, aga väga suur osa oli sellest mürgi all," nii kirjeldas Eesti Maaülikooli ornitoloog Leho Luigujõe juuni alguses vaatepilti, mis ootas teda ees Valgamaal asuvale Korva luhale jõudes.

Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialisti Riina Pärteli sõnul on praeguseks menetluse käigus selgunud, et trööstitu vaatepildi põhjustas glüfosaati sisaldava preparaadi pritsimine taimestikule.

"See vahend on Eestis lubatud ja pritsimise eesmärgiks oli maaomanikul maade kasutuselevõtt põllumajanduslikus tootmises," sõnas Pärtel.

Seega ütleb Pärtel, et kuigi linnud on jäänud oma pesitsuspaikadest vähemalt selleks aastaks mürgi tõttu ilma, siis kogutud info põhjal ei saa praegu öelda, et otseselt maaomanik või tööde teostaja oleks taimekaitsevahendi kasutamisega seonduvalt reegleid rikkunud. See aga ei tähenda, et nii võikski jääda, sest Pärteli sõnul minnakse menetlusega edasi.

"Peame oma silmaga nägema taimekaitsevahendite hoiukohta, seda pritsijat, et ta oleks töökorras. Väga detailselt tahame me ka läbi käia selle taimekaitsevahendite kasutamise arvestuse, mis on kõikidel nendel profikasutajatel kohustuslik ja me praegu ootame ka maaomanikult selgitust, et miks ta valis just sellise viisi oma põldude töötlemiseks," ütles Pärtel.

Üks trahv siiski tuleb

Siiski üks trahv menetluse käigus teo toimepanijat praeguse seisuga ees ootamas on. Nimelt tuvastas keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo, et taimekaitsevahendi pritsimise käigus on Korva luhas rikutud veekaitsevööndit.

Büroo juhtivinspektori Kersti Kuuba sõnul on veeseaduse alusel vee taimestiku- ja loomastiku kaitsmiseks moodustatud erinevaid kaitsevööndeid, kus näiteks ei tohi kasutada taimekaitsevahendeid, mis ohustavad sealse taimestiku ja loomastiku elu.

"Keskkonnainspektsioon on alustanud väärteomenetluse ja meil on teada isik, kes siis on teo toime pannud. Tema on tunnistanud enda süüd ja see juhtus tema sõnul seetõttu, et pritsi ümber pööramisel on sattunud mürki veekaitsevööndisse," sõnas Kuuba.

Kui suurtes eurodes trahv teo toimepanijat ootab, seda on Kuuba sõnul veel vara öelda, sest menetlus on pooleli.  Veeseadusest tulenevalt saab määrata rahaliseks trahviks kuni 100 trahviühikut ning juriidilist isikut saab trahvida maksimaalselt 2000 euroga. Nii Kuuba kui ka Pärtel ütlevad, et Korva juhtum on kahetsusväärne ja loodetavasti paneb mõtlema kõiki, kellel justkui taimekaitsevahendeid kasutada  on vaja.