Kadri Põlendik: laulu- ja tantsupidugi peab muutuma ja arenema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kadri Põlendik
Kadri Põlendik Autor/allikas: Ingrid Peek

Kuigi kogu juubeli laulu- ja tantsupeo kestel valdas osalisi ülev meeleolu, tegi laulupeol üks aspekt meele pisut mõruks, leiab oma kommentaaris ajakirjanik Kadri Põlendik.

Tänavune juubeli laulu- ja tantsupidu ongi lõppenud. Korraldajate mitu aastat ettevalmistusi ning tantsijate, lauljate ja pillimängijate peo tähe all möödunud aasta jõudis pühapäeval finaali. Ja veel millisesse! Laulud ei tahtnud kuidagi lõppeda, publik ei kiirustanud lauluväljakult lahkuma.

Meeleolu oli neljapäeval alanud ja pühapäeval lõppenud kontsertide-etenduste kestel väga ülev ning traditsiooniline kerge vihmasabin ei seganud tantsijaid ega lauljaid.

Paraku jätkusid ka nukramad traditsioonid. Lauljatel on tulnud mitmendat pidu järjest toime tulla ülerahvastatud laulukaarega, mis on mõeldud mahutama 15 000 lauljat. Rekordosavõtuga juubelipeol oli avaühendkooris 25 000 inimest.

Esimene kontsert polnud veel alanudki, kui juba hõigati kaare alt arsti. Nende hõigete saatel möödusid ka presidendi kõne ja Eesti hümn. Laulupeokontserdi lõpus südantliigutavate isamaaliste laulude ajal kandsid meedikud noore laulja kätel kaare alt minema.

Sel aastal kuulsin esimest korda, et ülerahvastatuse tõttu on otsustanud osa lauljaid laulupeost kõrvale jääda. Olgu põhjuseks õhupuudus või lihtsalt kadunud laulurõõm, sest laulukaare ühele astmele pressitud kolmes reas ei näe teinekord õieti dirigentigi, rääkimata nootidest.

Need, kes aga kaare alla tulid, olid hoolimata kitsastest oludest rõõmsas tujus ja ajutisse ebamugavusse suhtuti pigem huumoriga. Ent see ei tähenda, et olukord ei vajaks lahendust.

Samamoodi nagu seab Kalevi staadion osalejate arvule piirid, teeb seda ka laulukaar, ja neist piiridest tuleks kinni pidada.

Mis siis oleks lahendus? Lauljaid ju peolt kõrvale jätta ei saa, siis on jälle probleem. Laulukaare ümberehituseks tõenäoliselt lähiajal samuti raha võtta pole ja mine tea, kas seda tahetaksegi.

Seega on ehk ainus variant teha veel rohkem kontserte, et kõik soovijad pääseksid osalema ja saaksid seda teha mugavates oludes. Eks see jää juba järgmiste korraldajate otsustada, kas rekordarvu lauljate ületamine on seda väärt, et kümmekond lauljat kaare all teadvuse kaotab.

Kahtlemata on tänavuse suurejoonelise laulu- ja tantsupeo olulisus Eesti aja- ja kultuuriloos palju suurem, kui praegu ette kujutame. Samal ajal peavad ka suured asjad muutuma ja arenema.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: