Olav Anton: vunts ja kaabu

Olav Anton arutleb oma kommentaaris valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade omavaheliste suhete taustal presidendivalimiste üle.
Unenägu lähitulevikust: on august 2021, Estonia kontserdisaalis on kogunenud 210 valijameest valima kolmandas valimisvoorus Eesti Vabariigi presidenti. Riigikogulaste ja "põllult tulnud" inimeste suhe on 101:109 ja see on nii, kui seadust ei õnnestu muuta. Viimases valimisvoorus on vastakuti Vunts ja Kaabu. Häälte kokkulugemise katkestab mobiilitelefoni äratuskell…
Reformierakond tegi vea
Rääkides edasi eelseisvatest presidendivalimistest, jätkan juba ilma unenäota. Lisaks valijameeste kogu suhtarvule vajavad kohendamist paljud teisedki regulatsioonid. Valimisteni on kaks aastat ja selle aja jooksul muid valimisi Eestis ei toimu. Sama aja peab Vunts koos oravatega ootama arvatavalt ka võimalust Jüri Ratase valitsuse tülli pööramiseks.
2016. aasta presidendivalimised demonstreerisid piisava selgusega, et valitsuse peenhäälestuslik suhtumine presidendi valimisse oli Reformierakonnale hukatuslik.
Praeguseni on selgusetu, miks pidi peaminister pakkuma üldsusele kandidaate nagu viinamarjukobarana.
Nüüdne koalitsioon saab arukamalt käituda ja ühe valitsusepoolse kandidaadiga esineda. Samal ajal on selge, et EKRE ei saa endale tahta nii esimest kui ka teist riigiametnikku. Riigikogu esimehe post tuleb üle anda Isamaale.
Võimu kaotanud oravapere näitas piisavat negatiivset eeskuju: 2016. aastal hoidis Reformierakond enda käes nii valitsusjuhi kui ka eurovoliniku kohta. Siis mindi tahtma veel presidenti. Või ei mindud?... Igal juhul tehti viga.
Jüri Ratase 2016. aasta valitsuse suurim leid oli valitsemismudel 5:5:5. Paremat stabiilsuse garantiid on raske leida. Senisele 17-aastasele "suure Peetri stiilile" tehti lõpp. Oleksid sotsid valimistel "vähe kabedamalt käia suutnud", oleks eelmine koalitsioon jätkanud.
"Oleks" ei olnud ja sotsid vahetas välja EKRE. "Suurele Peetrile" tehti kambakas ja tundus, et isegi sotsid on sellise arenguga rahul. Nüüd jätkub 5:5:5 valitsemismudel ja selle vahetamine ükskõik millise muu vastu on väga keeruline.
Isamaa oma kümne püsiva ja lisaks kahe pidevalt meelt muutva riigikogu liikmega hoiab viit ministrit (sealjuures välis-, kaitse-, justiits- ja kultuuriministri positsioon). Kahe aasta pärast lisandub riigikogu esimehe koht. Pole paha. Reformierakonnal on raske üle pakkuda.
EKRE valik on olla valitsuses. Alternatiiviks oleks EKRE ja Reformierakonna koalitsioon. Teoreetiliselt võimalik?
Keskerakonna ja Reformierakonna suhteid võiks iseloomustada "Viimse reliikvia" Ivo ja Gabrieli suhetena. Ivo Schenkenbergi viimase noahoobina mõjus ALDEs Keskerakonna "personaalküsimuse" arutamine. Eestlaste peitumine hollandlaste Demokraadid 66 selja taha, ei muuda asja sisu. Sellist alatust on reformierakondlased ka varem harrastanud.
Ei saa ka unustada "sõnnikut", mida reformistid välisilma 2016. ja 2019. aastal Keskerakonna ja Eesti mainele tassisid. Väidetav kividega loopimine Stroomi rannas kahvatub välismaale suunatud propaganda räiguse ees. Nüüd tuleb oravatele anda aega selle "kõige seedimiseks".
Lahendused on veel kokku leppimata
Pöördudes tagasi presidendivalimiste protseduuri juurde, tuleb rääkida seni avalikkuse ees avamata teemal. Õnneks on seda tehtud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes:
"2016. a pääsesid Riigikogu kolmandast hääletamise voorust automaatselt valimiskokku Siim Kallas ja Mailis Reps. Üles seati ka Riigikogus kandideerinud Allar Jõks ning täiendavalt Mart Helme ja Marina Kaljurand. Teises voorus oli valimiskastis 332 sedelit. A. Jõks sai 134 ja S. Kallas 138 häält. Märgistamata oli 57 ja rikutud 3 hääletamissedelit, so 18% sedelite koguarvust. Kuna ükski kandidaat ei kogunud enam kui 50% valimiskasti sedeli lasknud valimiskogu liikmete poolt häältest, läks valimine tagasi Riigikokku."
Allpool lisatakse: "Mõeldav on osavõtuks lugeda üksnes valimiseelistuse avaldamine. Sarnasest loogikast lähtutakse Riigikogu valimistel lihtkvoodi arvutamisel. Niinimetatud valget sedelit Eesti valimissüsteem ei tunne. Võimalik oleks muuta § 78 lg 7 nii, et teises voorus osutub valituks kandidaat, kes saab rohkem hääli, ning et võrdse häälte arvu puhul osutub valituks kandidaatidest vanem või heidetakse liisku.
Tõlgendust, mille kohaselt tuleb president valimiskogus igal juhul valida ja valimise korras ei tohi jätta valimiskogu läbikukutamise võimalust, toetab § 80 lg 2. PS-s ei ole ette nähtud § 80 lg 2 tähtaja olulise rikkumise tagajärge e lahendatud küsimust, kas pärast viieaastase ametiaja lõppu jätkab uue riigipea valimiseni senine või lähevad volitused üle Riigikogu esimehele."
Probleemid on üleval nagu valijameeste suhtarvugagi, kuid lahendused on veel kokku leppimata. Arvestades, et kahe aasta pärast läheb selgust hädasti vaja, võiks riigikogu põhiseaduskomisjon jalad kõhu alt välja võtta ja tööle hakata.
Valgete ja rikutud valimissedelitega lolli mängimine võib 2021. aasta presidendivalimistel tõsisemaid tagajärgi tekitada.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel