Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv töörühma liige Mart Nutt ütles teisipäeval ERR-ile, et põhiseadust muutma ei hakata. See tähendab, et ei seadustata ka seda, et presidendi valiks igal juhul valimiskogu ja valimised ei tuleks tagasi riigikokku nagu juhtus viimastel presidendivalimistel.

Põhiseadus sätestab, et valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest ning iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik.

Vabariigi presidendi valimise seadus sätestab, et kuni 10 000 hääleõigusliku inimesega omavalitsusest on valimiskogus üks esindaja, 10 001–50 000 inimese korral kaks, 50 001–100 000 puhul neli esindajat ja üle 100 000 hääleõigusega elaniku korral kümme esindajat.

2016. aastal oli valimiskogus 335 valijameest, kellest 101 olid riigikogu liikmed ja 224 kohalikud valijamehed. Ent kui 2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 213 omavalitsust, siis praegu pärast ühinemisi on neid 79.

Nuti sõnul on üks variant, et seadust ei muudeta, kuid peamiseks kujuneb arutelu valimiskogu suuruse üle. "Minu hinnangul võiks see jääda 200 inimese kanti," lausus ta. "On erinevaid argumente. Näiteks on avaldatud arvamust, et volikogude esindajaid võiks olla 30 kuni 50 protsenti valimiskogu kooseisust. Igasugustel variantidel on plusse ja miinuseid. Tuleb lihtsalt ära otsustada, kuhu see suurusjärk jääb."

Ka riigikogu esimees sotsiaaldemokraat Eiki Nestor on avaldanud veendumust, et praeguses riigikogus puudub presidendivalimise korra ja põhiseaduse muutmiseks üksmeel.

"Presidendivalimiste töörühma liikmena, mis puudutab põhiseaduse võimalikku muutmist, siis võimalus, et praegune langetab otsuseid, ma ei näe," ütles Nestor eelmisel nädalal riigikogu juhatuse valimisele järgnenud pressikonverentsil.

Eiki Nestori taotlusel ametnike poolt koostatud vabariigi presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu kavand näeb ette omavalitsustest tulnud valijameeste arvuks 279. Ehk siis koos riigikogu liikmetega 380 inimest.

Näiteks ligi 270 000 hääleõigusliku elanikuga Tallinnal oleks praegusest seadusest tuleneva kümne liikme asemel valimiskogus 30 esindajat, Tartul nelja asemel 20, kuigi hääleõiguslikke inimesi on linnas 69 000. Ülejäänud omavalitsusi esindaks eelnõu kavandi kohaselt presidendivalimistel vastavalt kaks kuni viis inimest.

Töörühmas Keskerakonda esindav Jaanus Karilaid ütles, et kavatseb eelnõu kavandit ja valijameeste proportsioone tutvustada riigikogu Keskerakonna fraktsioonis. Ta lisas, et tema hinnangul pole näiteks Tallinna ja Tartu valijameeste suhtarvud paigas. Ehk Tallinnal peaks tema sõnul olema elanike arvust lähtuvalt Tartuga võrreldes suurem ülekaal kui kolmandik.

"Keskerakond on jätkuvalt seisukohal, et Eestis tuleks kehtestada presidendi otsevalimised. Populismi võtmes võiks ju teema üles tõsta, kuid reaalsed võimalused selle üle otsustamiseks puuduvad ja praegu tuleb valimiskogu moodustamise põhimõtetes kokkuleppele saada," ütles Karilaid ERR-ile.