Jaak Aab leiab, et Eesti vajab rahvaküsitlusi ja presidendi otsevalimisi
Ametist lahkunud riigihalduse minister Jaak Aabi hinnangul pole riigikorralduse uuendamiseks sihtasutuse loonud ettevõtjate ettepanekutes midagi üllatavat, kuid ta leiab, et demokraatia edendamiseks Eestis võiks korraldada rahvaküsitlusi ja kehtestada presidendi otsevalimised.
"Teatud asju võiks rahvaküsitlustega otsustada, et enam inimesi kaasata. Siis nad usaldaksid riigivõimu ehk rohkem, kui saaksid oma arvamuse välja öelda," ütles Aab teisipäeval ERR-ile. "Ja mina usaldaks rahvast ka niipalju, et presidenti võiks otse valida."
Ta tõi näiteks, et Soomes kehtivad presidendi otsevalimised, kuid Eestis väidetakse, et otsevalimistel saab president rahvalt liiga suure mandaadi. "Aga Soomes pole midagi hullu juhtunud. Tal pole täidesaatvat võimu, kuid on oluline arvamuse kujundaja ja seadustele hinnangu andja," lausus Keskerakonda kuuluv Aab.
Aabi sõnul on igal juhul tervitatav, kui ettevõtjad ja arvamusliidrid soovivad oma arvamuse Eesti elukorralduse kohta välja öelda, kuid ta lisas, et valitsusel on tegevuskavad ettevõtjate poolt loetletud teemade kohta olemas.
"Sealhulgas riigi optimeerimine ja paremaks tegemine. Sellega tegeletakse kogu aeg. Ka sellega, et vähendada ametnike arvu ja maksta neile suuremat palka. See protsess käib kogu aeg ja keskvõimu tasandil väheneb kuni tuhat töökohta aastas," rääkis Aab. "Riigireformi tegevuskava on olemas ja tegevused käivad."
Ta tõi näiteks, et halduskoormuse vähendamisel on ette nähtud 2020. aastaks aruandluse vähendamine. "Peaks jõudma sinnamaale, et majandustarkvara suhtleb omavahel ja ei pea füüsiliselt enam aruandeid esitama. See on suur läbimurre, mis teeb ettevõtjate elu palju lihtsamaks. Selliste praktiliste asjadega tegeletakse kogu aeg."
Ta lisas, et ametnike arvu vähendamisel on omad ohud. "Riik teeb pidevalt ennast efektiivsemaks, aga alati on kusagil piir. Kõlab populaarselt, aga tekib küsimus, et millist abi me riigilt saada tahame."
101-liikmelise riigikogu koosseisu vähendamise kohta lausus Aab, et tegemist on palju vastukaja leidva teemapüstitusega, aga kuskil on piir.
"Mõnevõrra võib, aga kui vähendame riigikogu liikmete arvu väga palju, siis teatud valijagruppide hääl seal üldse ei kõla ja see poleks demokraatiale hea. Pigem olgu arvamuste paljusus, et oleks esindatud erinevad erakonnad nagu näeme praeguse koosseisu puhul. Kui oleks näiteks kolm erakonda, siis teatud otsused võivad sündida kiirustades ja kallutatult. Seda küll lubada ei tohiks."
Toimetaja: Indrek Kuus
