Teadlased selgitavad: miks linnud koduaedades kirsse ploomidele eelistavad? ({{commentsTotal}})

Murelid
Murelid Autor/allikas: Mirjam Mäekivi/ERR

Taas on käes see aeg aastas, kui aedades rõõmustavad marjapuud- ja põõsad inimesi näiteks mahlaste viljadega. Samal ajal toovad valminud aiasaadused kodudesse ka mitmesuguseid külalisi, kes halvemal juhul kogu saagi paari tunniga nahka pistavad. Miks eelistavad aga linnud oma toidulauana kasutada kirsi -ja murelipuid, vähem aga ploomipuid?

Eesti Maaülikooli aianduse professor Kadri Karp ütles ERR-ile, et linnud on oma söögilaua osas väga valivad ning tihti mõjutab nende toiduvalikut ka elu ise, näiteks ilmavalgust nägevad järeltulijad ning kohad ja aeg, kust poegadele sel hetkel süüa tuua. Peamine põhjus, miks linnud just kirsside järgi hullud on, on Karbi sõnul see, et kirsid valmivad ajal, mil muid valikuid on vähe.

"Juulikuus ei ole nende toidulaud veel nii lai, aga samas rästastel on juba pojad suured, kes kõik vanematega juba koos ringi käivad, nad on parvedes. Nüüd, kui see suvi meil edeneb ja läheb edasi ja toidulaud läheb rikkamaks, siis samuti on ka pesakonnas pojad juba tugevamad, saab lennata kaugemale, otsida toitu. Me näeme suve teisel poolel, ka siis, kui on ploomid valmis ja kuldnokad on ju parves, nad liiguvadki ringi ja lähevad sinna sööma, kus suur seltskond süüa saab. Ma arvan, et tõesti, kui oleks juulikuus esimesed ploomid, küll nad siis toksiksid neid ka," rääkis Karp.

Samale põhjusele ehk ploomide nii öelda valele valmimisajale viitab ka Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ornitoloog Marko Mägi. Ta ütles, et lindudele meeldivad magusad marjad, millest kiiresti energiat saada, mida siis omakorda näiteks lendamiseks kasutada ja tegelikult pole Mäe sõnul ploomid oma energiasisalduse või väljanägemise poolest kirssidest sugugi kehvemad.

"Kui vaadata, mis ploomipuude otsas toimub, siis kindlasti leiab sealt suurel hulgal nokitud ploome, see sõltub konkreetse aasta saagist, aga nüüd otseselt öelda, et lindudele nii palju ploomid ei meeldi, võib-olla tuleneb see sellest, et lindudel on lihtsalt teisi valikuid samal ajal. Nad valivad võib-olla natukene tasuvamad marjad ja ploomid jätavad siis viimaseks, kui enam midagi muud võtta pole," selgitas Mägi.

Kõige maiamad on kirsside peale nii Mäe kui Karbi sõnul rästad, kes halvemal juhul teevad puud puhtaks paari tunniga. Viljapuude kaitseks soovitab Mägi puud- ja põõsad katta näiteks võrkudega, mis raskendab lindude füüsilist ligipääsu saagile. Samas on Mäe sõnul maailmapraktikas levinud ka mitmeid teisi meetodeid, millest üks efektiivsemaid on röövlindude kasutamine.

"Eestist ma ei tea selliseid näiteid, aga mujalt maailmast on teada, et kui õnnestub pesitsema meelitada enda aia lähedusse mõni röövlind, mõni pistrik näiteks, siis ka selline, ühe väikse röövlinnu kohalolu võib täitsa positiivselt mõjuda, sest et pelgalt oma kohaloluga hirmutavad nad teised, väiksemad linnud, minema."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: