Kindlustus: autojuhid põrkavad üha sagedamini kokku metsloomadega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kõige suuremad kahjud tekivad auto kokkupõrkel põdraga. Põder Vabaõhumuuseumis.
Kõige suuremad kahjud tekivad auto kokkupõrkel põdraga. Põder Vabaõhumuuseumis. Autor/allikas: Heiki Pärdi foto/ERR

Viimastel aastatel on Eesti maanteedel juhtunud järjest rohkem metsloomadega seotud õnnetusi, selgus If Kindlustuse analüüsist. Kõige sagedamini satuvad liiklusõnnetustesse kitsed, jänesed ja põdrad.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Martin Kuke sõnul on kindlustusselts viimase aasta jooksul registreerinud 1023 loomale otsasõitu, aastaga on otsasõitude arv kasvanud 12 protsenti.

Kuke sõnul võiks ju eeldada, et mida aeg edasi, seda paremini suudame metsloomi teedelt eemal hoida, aga paraku see nii ei ole. "Kui võtta arvesse ka seda, et lausa 72 protsenti õnnetustest juhtub kitsedega, siis räägime ikkagi tõsistest avariidest, kus kannatada saavad nii loomad, autojuhid kui ka kaasreisijad. Kahjuks on vägagi tavaline, et selline õnnetus lõpeb looma surmaga, aga ka autojuhid ja kaassõitjad on saanud sellises õnnetuses tõsiselt vigastada või isegi kaotanud elu," selgitas Kukk.

Kui kõige sagedamini satuvad liiklusõnnetustesse kitsed, siis teisel kohal on selles kurvas pingereas jänesed (6,5 protsenti õnnetustest) ja kolmandal kohal põdrad (6,4 protsenti). Jänestega seotud õnnetuste puhul on oht inimestele ja autodele väiksem, kuid kokkupõrked põtradega toovad tavaliselt kaasa kõige raskemaid tagajärgi – kõige enam tervisekahjustusi ja ohtu inimeste elule. Ka autode kahjud ulatuvad sel juhul keskmiselt 4500 euroni, mõnikord lausa 30–40 000 euroni.

Kitsede, jäneste ja põtradega seotud õnnetustele järgnevad õnnetused rebaste, kährikute ja metssigadega. Nende õnnetuste sagedus moodustab kõigist loomadega seotud õnnetustest pigem paar protsenti.

Metsloomadega juhtub kõige rohkem õnnetusi õhtusel ajal, kõige vähem keskpäeval. Enim õnnetusi juhtus ajavahemikus kell 17–19 (16,1 protsenti) ja 21–23 (15 protsenti). Kõige vähem õnnetusi metsloomadega juhtus keskpäeval vahemikus 12–14 (2,2 protsenti).

"Seega tasub eriti tähelepanelik olla õhtusel ajal," rõhutab Martin Kukk. "Tähtis on järgida piirkiirust ja teemärgistusi. Paraku kehtib selliste õnnetuste puhul reegel, et mida suurem on auto kiirus ja mida suurem on õnnetusse sattunud loom, seda ohtlikumad on tagajärjed nii sõitjatele kui ka sõidukitele."

Kui õnnetuses on vigastada saanud inimesed, tuleb juhtumist viivitamatult teavitada häirekeskust telefonil 112. Vigastatud või hukkunud loomast tuleb informeerida ka keskkonnainspektsiooni nende valvetelefonil 1313. "Seejärel tuleks helistada oma kindlustusseltsi, kus autojuhti juhendatakse õnnetuse registreerimisel," lisas Kukk.

Viimase aasta jooksul on If Kindlustus hüvitanud loomadele otsasõidu tagajärjel tekkinud tervise- ja sõidukikahjusid ligikaudu 2,3 miljoni euro ulatuses.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: