Üha enam numbrile 112 helistajaid soovib abi metsloomale ({{commentsTotal}})

Kiirabiauto Haljalas.
Kiirabiauto Haljalas. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Eesti inimesed helistavad hädaabinumbrile 112 peamiselt terviseprobleemide tõttu, ent suurenenud on ärevushäirete tõttu helistamised ja mure linna sattunud metsloomade pärast. Viimase puhul peavad inimesed arvestama, et abi saabumise kiirus ei pruugi nende ootustele vastata.

Esmaspäeval tähistatakse Euroopa Liidu ühise hädaabinumbri 112 päeva. Pea 70 protsenti kõigist hädaabinumbrile Eestis tehtavatest kõnedest puudutavad tervisemuresid, ütles häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela. Ühe päeva jooksul tuleb numbrile 112 keskmiselt 3000 kõnet, mis aasta kohta teeb miljon pöördumist.

"Seda on päris palju, selles mõttes häirekeskuel on unikaalne roll Eesti ühiskonnas. Me oleme nagu esimesed, kes kuulevad, millised on mured ja väljakutsed, mis meie inimestel on. Sellest miljonist ainult pooltel juhtudel me saadame välja päästjad, politsei või kiirabi. Ülejäänute puhul me lihtsalt teame, mis on need põhjused, miks inimesed meile helistavad ja püüame leida neile muud lahendust," rääkis Alvela.

Ta lisas, et oluline on, et inimesed märkaksid ja pöörduksid igal juhul, mitte ei jääks mõtlema, kas ta ikka julgeb helistad. "Meie päästekorraldaja on see, kes selgitab välja, mis juhtus, kus juhtus, millist abi on vaja saata. Või siis võtab vastu selle teate, tähelepaneku, mis inimestel on."

Päris palju on kõnesid, mille puhul pole erakorralist sekkumist vaja ja tuleb välja selgitada, millist abi inimesel tegelikult tarvis on. Sageli suunabki päästekorraldaja helistaja edasi perearsti infoliinile või kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda.

Alvela toob selle tendentsi selgituseks asjaolud, et ühiskond vananeb ja rohkem on vaimse tervise probleeme. "Kõigi nende teemade puhul, kui inimesed meile helistavad, siis päästekorraldaja täidab seda olulist rolli ja püüab aru saada, millist abi inimene tegelikult vajab," märkis ta.

"Möödunud aasta põhjal saab öelda ka seda, et väga oluliselt on kasvanud inimeste mure loomade. Kordades on kasvanud need pöördumised, kus siis metsloomad satuvad linna, asulatesse. Paraku metsloomade puhul see abi ei pruugi nii kiiresti tulla, kui tegelikult on inimeste muutunud ootused. Soovitakse ikkagi, et kohe ja kiiresti keegi tuleks ja aitaks."

Helistajate hulk sõltub ka aastaaegadest, näiteks oli üsna erakorraline eelmine suvi, ütles Alvela. Kaunis ja soe suvi tõi 112 telefonile vastajatele suure töökoormuse kasvu, sest oli palju tuleõnnetusi. Samuti ei pidanu inimeste tervis vastu sellises kuumuses või siis vastupidi, väga konditsioneeritud ruumidele.

Kätlin Alvela paneb helistajatele südamele, et väga oluline on oma muret täpselt selgitada, hoolega kuulata mida päästekorraldaja küsib ning vastata küsimutele selgelt ja täpselt.

"Ringvaates" rääkis Marcus Lemmsalu, kuidas ta aitas häirekeskusesse helistades vanaisa, kes trepist alla kukkus:

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: