Prokuratuur süüdistab SMIT-i regionaalosakonna eksjuhatajat mitmes kuriteos ({{commentsTotal}})

{{1489489680000 | amCalendar}}
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: PM/Scanpix

Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) Edela regionaalosakonna endist juhatajat, ERR-i andmetel Vardo Mändlat, süüdistatakse mitmes kuriteos.

Prokuratuur süüdistab Mändlat (34) korduvas omastamises ametiisikuna, teise inimese võltsimisele kihutamises ja võltsitud dokumendi kasutamises 2014. aastal.

Süüdistuse kohaselt omastas Mändla erinevat tehnikat, näiteks telefonid, fotokaamera, üle 1600 euro väärtuses ning kihutas SMIT-ile müügiteenust pakkuva ettevõtte töötajat arveid võltsima.

Selle töötaja suhtes lõpetas prokuratuur otstarbekuse kaalutlustel ja talle määrati rahaline kohustus.

Mändla lahkus SMIT-ist muudel põhjustel juba 2015. aasta jaanuaris ja SMIT avastas kuritarvitused hilisema arvete kontrollimise tulemusel.

SMIT-is valitsevast segadusest ning ametialastest rikkumistest tegi eelmisel hooajal loo ka "Pealtnägija".

Toona uuris "Pealtnägija" paljude SMIT-i ehk siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajate tausta ning tegemisi, kuid toona jäi loost välja, et Mändla ostis SMIT-i rahade eest puhkuse ajal edasi-tagasi piletid sõidukile ja kahele reisjale Saaremaale.

"Pealtnägija" märkis, et sõiduk, millega Mändla Saaremaal käis, ei kuulunud SMIT-ile ning Mändla lisas seetõttu võõra sõiduki SMIT-i sõidukite nimekirja.

Selle juhtumi kohta on "Pealtnägija" käsutuses 2014.aasta lõpus koostatud memo, mis on teisipäevast üleval saate Facebooki kontol.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on see menetlus järjekordne näide sellest, kui oluline on omada asutuses või ettevõttes sisekontrolli või auditeerivat ülessannet täitvat töötajat, kellel on võimalus avastada asutustele tekitatud varalist kahju ja ulatust.

Sellisel moel koostöös politseiga on võimalik tekkinud kahju tekitaja tuvastada ja asutusele tsiviilhagina kahju hüvitamist nõuda.

"Ametiisikuna avaliku võimu teostamine eeldab ametnikelt seaduskuulekat ja eetilist käitumist," ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask.

Toimetaja: Marek Kuul



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: