Heremi sõnul on relvade hankimine kriitilises olukorras tihedalt seotud keeruliste valikute ja riskidega. "Räägime neist mürskudest: Ukrainal oli mürske vaja ja on vaja ka täna. Riikidel on raha ja on olemas ettevõtted – kahtlasemad, vähem kahtlased, riskidega seotud –, kes võiksid neid müüa. Ainuke võimalus mitte ebaõnnestuda on jätta mürsud ostmata," selgitas Herem, rõhutades, et olles ise näinud Ukraina seisu, tunduks abistamisest loobumine kuritegelik.

Herem nentis, et kiired ostud ja riskide võtmine võivad aeg-ajalt ebaõnnestuda, kuid see ei tähenda, et otsuste tegemisest tuleks loobuda. Herem hoiatas, et liigne kartlikkus halvendaks olukorda veelgi.

"Ainus viis mitte kunagi eksida näib olevat mitte midagi teha. Tegelikult läheksime siis tervikuna veel kiiremat allakäiguteed. Ma ei tea detailseid riske, mis seal olid, kuid tean, et Eesti riik ja kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on tegutsenud ajendatuna soovist aidata Ukrainat kiiresti," lausus Herem.

Herem rõhutas, et Eesti ei ole võrreldes muu maailmaga oma otsustes ja abis viivitanud, vaid on tegutsenud kiiresti. See on aga paratamatult toonud kaasa olukordi, kus riskid on realiseerunud.

"Nüüd näeme, et võetakse vastutus ja astutakse ametist tagasi. See on võib-olla paratamatu: ühiskond näeb, et midagi tehti valesti, ja punkt. Ei nähta isegi mitte seda, kui palju on läinud hästi, vaid seda, miks riske võeti," lausus Herem viidates Hanno Pevkurile, kes kaitseministri ametist tagas astus.

Juhtimises ja riigikaitse tagamises tuleb Heremi hinnangul mõista, et otsused nõuavad julgust ja et ta mõistab, mida tundis relvaostudega tegelenud endine RKIK-i juht Magnus-Valdemar Saar.

"Igasuguses juhtimises tuleb teha otsuseid. Kui teed otsuse ja kõhus ei ole valus, kiidad tõenäoliselt lihtsalt heaks mingi protsessi loomuliku arengu ega tee tegelikult midagi," sõnas Herem.

Herem lisas, et ta ei tea kõikide relvaostuotsuste detaile, aga ta teab, et näiteks Saarel "on olnud kõhus veidi imelik tunne, et kas õnnestub või ei". "Sedasi tuleb tegutseda. Ei pea ebaõnnestuma, ei tohi ebaõnnestuda, aga see on vahest paratamatu," lausus Herem.

3. septembril ilmsiks, et Eesti soovis osta Ukrainale mürske ja maksis kokku 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõtjatele, kes polnud väidetavalt varem ühtegi mürsku müünud. Päev varem ütles kaitseminister Hanno Pevkur (RE) "Aktuaalses kaameras", et riigikontrolli märkused kaitseväe ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse tegevuse kohta on sellised, et tuleb võtta poliitiline vastutus ja astuda ministriametist tagasi.

9. septembril ütles peaminister Kristen Michal, et teeb endisele kaitseväe juhatajale Martin Heremile ettepaneku asuda kaitseministri kohale. Herem võttis pakkumise vastu.