Leht: Eesti pangad ei soovi välismaalaste ettevõtetele kontosid avada ({{commentsTotal}})

e-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele.
e-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Autor: e-estonia.com

Eestis tegutsevad pangad ei ava jätkuvalt rahapesu tõkestamiseks kontosid ettevõtele, mis on asutatud välismaalaste poolt ning millel ei ole peale registreerimisaadressi muud seost Eestiga.

Nordea Eesti rahapesu tõkestamise koordinaator Toomas Tuuling märkis, et välisriigi juriidiliste isikute puhul peab konto avamiseks olema ette näidata äritegevus Eestis või peab ettevõtte omanik olema Eesti kodanik või resident, kirjutab Postimees.

"Välismaalase omanduses oleva ettevõtte puhul määrab Eestiga seose tugevuse see, kas ettevõttel ka Eestis partnereid, töötajaid või äriruume, kas see maksab makse, müüb siin teenuseid ja tooteid," ütles Tuuling ning lisas, et tuleb tuvastada, miks on isikule Eestis tegutsevas pangas kontot üldse vaja.

Samal seisukohal on nii SEB kui ka LHV ehk kontot avada sooviva ettevõtte äritegevus peab olema seotud Eestiga.

"Peamine põhjus, miks pangandus tervikuna on mitteresidentide kontode avamisel pigem konservatiivne, on asjaolu, et nende teenindamisel on olulisel keerulisem täita "tunne oma klienti"-meetmeid, tuvastada kliendi varade tegelikku päritolu ja muid rahapesu tõkestamise seisukohast olulisi aspekte," ütles LHV jaepanganduse juht Andres Kitter.

Eestil on 15 649 e-residenti ning nende osalusel asutatud 2391 äriühingut, millest 1922 äriühingus on juhatuse liikmeks ainult e-residendid.

 

Toimetaja: Marek Kuul



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.