Leht: Eesti pangad ei soovi välismaalaste ettevõtetele kontosid avada ({{commentsTotal}})

e-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele.
e-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Autor/allikas: e-estonia.com

Eestis tegutsevad pangad ei ava jätkuvalt rahapesu tõkestamiseks kontosid ettevõtele, mis on asutatud välismaalaste poolt ning millel ei ole peale registreerimisaadressi muud seost Eestiga.

Nordea Eesti rahapesu tõkestamise koordinaator Toomas Tuuling märkis, et välisriigi juriidiliste isikute puhul peab konto avamiseks olema ette näidata äritegevus Eestis või peab ettevõtte omanik olema Eesti kodanik või resident, kirjutab Postimees.

"Välismaalase omanduses oleva ettevõtte puhul määrab Eestiga seose tugevuse see, kas ettevõttel ka Eestis partnereid, töötajaid või äriruume, kas see maksab makse, müüb siin teenuseid ja tooteid," ütles Tuuling ning lisas, et tuleb tuvastada, miks on isikule Eestis tegutsevas pangas kontot üldse vaja.

Samal seisukohal on nii SEB kui ka LHV ehk kontot avada sooviva ettevõtte äritegevus peab olema seotud Eestiga.

"Peamine põhjus, miks pangandus tervikuna on mitteresidentide kontode avamisel pigem konservatiivne, on asjaolu, et nende teenindamisel on olulisel keerulisem täita "tunne oma klienti"-meetmeid, tuvastada kliendi varade tegelikku päritolu ja muid rahapesu tõkestamise seisukohast olulisi aspekte," ütles LHV jaepanganduse juht Andres Kitter.

Eestil on 15 649 e-residenti ning nende osalusel asutatud 2391 äriühingut, millest 1922 äriühingus on juhatuse liikmeks ainult e-residendid.

 

Toimetaja: Marek Kuul



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: