"Brexit juhtub nii või teisiti, enam tagasiteed ei ole," nentis ettevõtja Dirk Singer ERRile. Ta usub, et isegi kui riik peab vastu võtma oodatust kehvemate tingimustega Brexiti, ei taganeta, sest see oleks hoop uhkusele.

Briti ja USA väljaanded kirjutasid kuu alguses sellest, kuidas Briti ettevõtjad on otsimas tagauksi, mille abil siiski Euroopa turule tegutsema jääda ning et Eesti e-riigi programm on üks sobivaimatest. Suurbritannia peaminister Theresa May on teatavasti lubanud läbi raiuda kõik suhted ja Singeri sõnul paistab see kõige hirmsam ettevõtetele, kes tarnivad jaekaupa. "Üha enam inimesi otsib võimalust kanda oma tegevus üle stabiilsemasse keskkonda," selgitas Singer.

Siiski nentis ta, et ei tea rohkem oma tutvusringkonnast kedagi, kes oleks taotlenud e-residentsust või plaaninud nõnda ettevõte Euroopa Liidus "varundada". Seni on britid kolme e-residentsuse programmi aasta jooksul loonud Eestis 86 ettevõtet. See tähendab, et kõigist 1153-st e-residendist on firma loonud veidi üle seitsme protsendi.

Singeril, digitaalse turunduse konsultandil on kaks ettevõtet, neist ühe lõi ta Eestisse just Brexiti tõttu. Ta hindab, et kahe ettevõtte peale kokku tegutseb Eesti majandusruumis umbes kolmandik, näiteks programmeerimise ja veebihalduse pool. "Isegi kui ma veel oma välja võetud tulu pealt makse ei maksa (ettevõtte on lihtsalt veel nii noor ja tulu polegi), kasutan siinseid teenuseid; avasin Eesti pangas konto," loetles Singer võimalikke kasusid, mida Eesti võiks temasuguse e-residendi tegevusest saada.

"Kui Brexit teoks saab, suureneb kindlasti nii e-residentide kui ka ettevõtjate arv," on Singer kindel, kuid nendib, et isegi kui Eesti e-riigist kirjutavad maailmatasemel väljaanded, on huvi praegu veel leigepoolne.

Itaallase kogemus: vastutus lasub kohalikel raamatupidajatel

Kui Singer pidi LHV-s konto avamiseks korra Eestisse tulema, siis Veneetsiast pärit ja praegu Lissabonis resideeruv Pete Boraso oli esimene ettevõtja, kes Eesti e-residendina sai avada ettevõttele konto Eestisse tulemata. Seda Soome ettevõte Holvi abil. Temal ja Singeril on veel üks ühine nimetaja – e-residentidele suunatud teenusfirma Leapin, mis korraldab residentide asjaajamised Eestis.

"Ilmselt liigutakse kogu maailmas selle poole, et äri oleks võimalik auskohast sõltumata korraldada," rääkis Boraso ERR.ee-le. Boraso tegeleb Apple'i toodete müügi korraldusega Euroopas. Varem on ta ettevõtet juhtinud ka Hong Kongis.

Kas ta näeb, et Eestist võiks kujuneda järjekordne maksuparadiis või hoopiski, et digiresidentide kogumine ei ole muud kui turundusprogramm?

Ettevaatlik tasub olla, arutles ta, sest süsteemide kuritarvitajaid leidub ju kõikjalt. Kuid kuna Eestis on, ja tõenäoliselt tuleb ka järjest juurde, vahendusfirmasid, kes välismaalastel aitavad dokumente täita ja maksude maksmisel silma peal hoida, langeb tõenäoliselt suurim fookus just nende firmade raamatupidajatele. Kui siin mängitakse ausat mängu, on e-residentidel raske Eestit tüssata.

"Tahan olla kindel, et töötan ühiskonnas, mis on läbipaistev ning kus on selged ja mõistlikud reeglid," sõnas Boraso. "Arutlesime hiljuti sõpradega, kes mõtlesid ettevõtte tegevuse viia näiteks Belgiasse, Maltale või Rumeeniasse – maksusoodustuste tõttu. Ütlesin neile: tõsi, võid mõnes asjas nii kokku hoida, kuid see pole kuigi hea mõte, sest sa ei tea iial, mis selle kõigega riiklikul tasandil lõpuks kaasub," hoiatas Boraso kahtlasevõitu majandusruumide eest. Eesti e-riigi programm saab tema sõnul olla siin heaks läbipaistvuse ja aususe teenäitajaks.

Boraso pole veel kordagi Eestis käinud. Singer viibis siin pangakonto avamiseks.