Uuring: eestlased peavad end tsentristideks, kuid on pigem konservatiivid ({{commentsTotal}})

Ühiskonnauuringute Instituudi uuris, milline on Eesti kodanike maailmavaade. Valdav osa vastanuist paigutab end tsentrisse, liberaaliks või konservatiiviks peab end väga väike hulk küsitletuist.

Reedel tutvustati Ühiskonnauuringute Instituudi koostatud uuringut sellest, milline on Eesti kodanike maailmavaade, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Turu-uuringute AS palus ligi 800 Eesti kodanikul end poliitilisel skaalal määratleda - kas nad on liberaalid või konservatiivid. Lisaks vastasid küsitletud ka hulgale poliitilisi probleeme hõlmavatele küsimustele, mis pidid uuringu koostajatele näitama, kuidas vastajad tegelikult poliitilisel skaalal paigutuvad.

Valdav osa vastanuist paigutab end maailmavaatelt selgelt skaala keskmesse. Väiksem hulk inimesi peab end liberaalideks ning veidi suurem osa konservatiiviks. Tõelisi liberaale ja konservatiive on aga väga vähe.

Kui aga suur osa ei oska end mujale kui tsentrisse paigutada, siis viiendik küsitlusele vastanuist ei oska üldse öelda, milline on tema maailmavaade skaalal liberaalne-konservatiivne. Üldjoontes jaotuvad skaalal võrdselt liberaalid ja konservatiivid, kellest omakorda kaks korda rohkem on tsentriste.

"Leidsimegi sellise huvitava asjaolu, et keskmine tavaline eestlane ei tahagi ennast kuidagi sildistada ei konservatiiviks ega liberaaliks, vaid valib kesktee või ei oska isegi öelda, kes ta on. Konkreetselt liberaaliks või konservatiiviks defineerib ennast väga väike hulk - 3 protsenti mõlemalt poolt," selgitas Ühiskonnauuringute Instituudi vanemanalüütik Peeter Espak.

Doktorant: maailmavaade tuleb välja konkreetsete hoiakute määratlemisel

Kesk-Euroopa Ülikooli politoloogia doktorant Martin Mölder selgitas, et uuringu üks eesmärke oli vaadata, kuidas inimesed üldiselt end paigutavad, aga samas ka seda, kuidas üldine paigutus seostub inimeste konkreetsete hoiakutega spetsiifilistes küsimustes nagu võrdõiguslikkus, sisseränne, samasooliste paaride õigused.

Mölder tõdes, et see, et inimene paigutab ennast tsentrisse, võib olla osaliselt ka nn mugavusmääratlus, sest ei oska end kuhugi paigutada.

"Kui vaatame inimeste spetsiifilisi hoiakuid, siis nendes eristuvad ennekõike liberaalid. Ja kui vaatame neid, kes olid skaala keskel või kes ei oska öelda, siis spetsiifilistes hoiakutes nemad on pigem konservatiivid," rääkis Mölder.

"Meil ongi pigem suurem eristus selline, et 20 protsenti inimestest ütlevad, et nad on liberaalid, 20 protsenti ütlevad, et nad on konservatiivid, 40 protsenti ütlevad, et nad on keskel, ja 20 protsenti ütlevad, et nad ei oska öelda. Aga need kolm viimast gruppi tegelikult omavad suhteliselt sarnaseid, pigem konservatiivseid vaateid," selgitas ta.

Mölder usub, et kui inimene määratleb end tsentristina, siis tugevat maailmavaatelist paigutust selles ei ole.

"Pigem maailmavaade tulebki välja siis, kui vaatame, millised on nende enesemääratluskategooriatesse kuuluvate inimeste konkreetsed hoiakud ja seisukohad," sõnas Mölder.

Liberaalide hulgas on spetsiifilistes hoiakutes erinevusi, konservatiivid on oma hoiakutes järjepidevamad.

"Kui vaatame neid, kes konservatiivina ennast määratlesid, siis oma spetsiifilistes hoiakutes, vähemalt nendes, mis eristavad liberaale ja konservatiive, on nad suhteliselt järjepidevad. Kui vaatame inimesi, kes määratlevad ennast liberaalina, siis seal on palju rohkem mitmekesisust. Üks erinevus, mis välja tuli, oligi liberaalide sees - 1/3 nendest, kes ütlevad, et on liberaalid, on väga järjepidevalt liberaalid, ja siis ülejäänud on sellised, kes omavad väga mitmekesiseid vaateid," selgitas Mölder.

Toimetaja: Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.