Uuring: eestlased peavad end tsentristideks, kuid on pigem konservatiivid ({{commentsTotal}})

Ühiskonnauuringute Instituudi uuris, milline on Eesti kodanike maailmavaade. Valdav osa vastanuist paigutab end tsentrisse, liberaaliks või konservatiiviks peab end väga väike hulk küsitletuist.

Reedel tutvustati Ühiskonnauuringute Instituudi koostatud uuringut sellest, milline on Eesti kodanike maailmavaade, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Turu-uuringute AS palus ligi 800 Eesti kodanikul end poliitilisel skaalal määratleda - kas nad on liberaalid või konservatiivid. Lisaks vastasid küsitletud ka hulgale poliitilisi probleeme hõlmavatele küsimustele, mis pidid uuringu koostajatele näitama, kuidas vastajad tegelikult poliitilisel skaalal paigutuvad.

Valdav osa vastanuist paigutab end maailmavaatelt selgelt skaala keskmesse. Väiksem hulk inimesi peab end liberaalideks ning veidi suurem osa konservatiiviks. Tõelisi liberaale ja konservatiive on aga väga vähe.

Kui aga suur osa ei oska end mujale kui tsentrisse paigutada, siis viiendik küsitlusele vastanuist ei oska üldse öelda, milline on tema maailmavaade skaalal liberaalne-konservatiivne. Üldjoontes jaotuvad skaalal võrdselt liberaalid ja konservatiivid, kellest omakorda kaks korda rohkem on tsentriste.

"Leidsimegi sellise huvitava asjaolu, et keskmine tavaline eestlane ei tahagi ennast kuidagi sildistada ei konservatiiviks ega liberaaliks, vaid valib kesktee või ei oska isegi öelda, kes ta on. Konkreetselt liberaaliks või konservatiiviks defineerib ennast väga väike hulk - 3 protsenti mõlemalt poolt," selgitas Ühiskonnauuringute Instituudi vanemanalüütik Peeter Espak.

Doktorant: maailmavaade tuleb välja konkreetsete hoiakute määratlemisel

Kesk-Euroopa Ülikooli politoloogia doktorant Martin Mölder selgitas, et uuringu üks eesmärke oli vaadata, kuidas inimesed üldiselt end paigutavad, aga samas ka seda, kuidas üldine paigutus seostub inimeste konkreetsete hoiakutega spetsiifilistes küsimustes nagu võrdõiguslikkus, sisseränne, samasooliste paaride õigused.

Mölder tõdes, et see, et inimene paigutab ennast tsentrisse, võib olla osaliselt ka nn mugavusmääratlus, sest ei oska end kuhugi paigutada.

"Kui vaatame inimeste spetsiifilisi hoiakuid, siis nendes eristuvad ennekõike liberaalid. Ja kui vaatame neid, kes olid skaala keskel või kes ei oska öelda, siis spetsiifilistes hoiakutes nemad on pigem konservatiivid," rääkis Mölder.

"Meil ongi pigem suurem eristus selline, et 20 protsenti inimestest ütlevad, et nad on liberaalid, 20 protsenti ütlevad, et nad on konservatiivid, 40 protsenti ütlevad, et nad on keskel, ja 20 protsenti ütlevad, et nad ei oska öelda. Aga need kolm viimast gruppi tegelikult omavad suhteliselt sarnaseid, pigem konservatiivseid vaateid," selgitas ta.

Mölder usub, et kui inimene määratleb end tsentristina, siis tugevat maailmavaatelist paigutust selles ei ole.

"Pigem maailmavaade tulebki välja siis, kui vaatame, millised on nende enesemääratluskategooriatesse kuuluvate inimeste konkreetsed hoiakud ja seisukohad," sõnas Mölder.

Liberaalide hulgas on spetsiifilistes hoiakutes erinevusi, konservatiivid on oma hoiakutes järjepidevamad.

"Kui vaatame neid, kes konservatiivina ennast määratlesid, siis oma spetsiifilistes hoiakutes, vähemalt nendes, mis eristavad liberaale ja konservatiive, on nad suhteliselt järjepidevad. Kui vaatame inimesi, kes määratlevad ennast liberaalina, siis seal on palju rohkem mitmekesisust. Üks erinevus, mis välja tuli, oligi liberaalide sees - 1/3 nendest, kes ütlevad, et on liberaalid, on väga järjepidevalt liberaalid, ja siis ülejäänud on sellised, kes omavad väga mitmekesiseid vaateid," selgitas Mölder.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: