Vabaerakond arvas Krištafovitši erakonnast välja ({{commentsTotal}})

{{1490333160000 | amCalendar}}

Vabaerakonna juhatus arvas erakonna liikmeskonnast välja Jevgeni Krištafovitši, kuna erakonna hinnangul laimas ta pidevalt erakonda ning levitas liikmete kohta valeväiteid.

12. jaanuril Tartus toimunud koosolekul otsustas juhatus, et Krištafovitšile antakse veel üks võimalus ja ta arvatakse välja juhul, kui ta jätkab sarnast tegevust, teatas ERR-ile Vabaerakonna tegevjuht Märt Meesak.

Kuna erakonna hinnangul on ta jätkanud tegevust, mis on vastuolus Vabaerakonna põhikirjaga, siis arvaski juhatus ta parteist välja.

"Krištafovitš on arvatud liikmeskonnast välja vastavalt erakonna põhikirja punktile 2.3.1, mis sätestab, et juhatus võib erakonna liikme välja arvata juhul, kui ta on pannud toime vääritu teo või tegutseb vastuolus Vabaerakonna põhikirjale. Krištafovitš on valeväiteid levitades ning erakonda laimates pannud toime korduvalt väärituid tegusid," nentis Meesak.

Krištafovitš võrdles juhatust märtsiküüditajatega

Krištafovitš kirjutas sotsiaalmeedias, et juhatus käitus nagu märtsiküüditajad. "Kogunesid kuskil pimedas ruumis öösel ilma tunnistajateta ja koostasid parteivaenlaste nimekirja keda Siberisse saata. Opositsiooniline esimehekandidaat on muidugi number üks selles nimekirjas."

Ta tuletas meelde, et valimisteni on jäänud täpselt kuu aega ja juhatus teab, et tema toetus on erakonnas piisavalt suur et ohustada nn. "ainukese tõsiseltvõetava kandidaadi Artur Talviku" positsiooni.

"Vabad valimised Talviku taskuerakonnas muidugi lubatud ei ole. Ta on nagu Lukašenka, kes oskab tegutseda ainult üksinda laval ilma opositsioonita kes, raisk, esitab ebamugavaid küsimusi katuseraha jagamise, piirkondade vaigistamise, teisitimõtlejate mahasurumise jm sigaduste kohta," märkis Krištafovitš.

"Ma siiralt vabandan kõigi Vabaerakonna valijate ees, et me lubasime ühele nukunäitlejale teha meie erakonnast orwelliliku totalitaarset parteid. Mul on uskumatult häbi selle eest," lisas ta.

Ka ETV saates "Ringvaade" ütles Krištafovitš, et usub, et ta heideti erakonnast välja, kuna talle oli erakonna juhatuse valimistel päris suur toetus.

"Põhimõtteliselt need erakonna liikmed, kes ei toeta Artur Talvikut, tema hoiakut, et Vabaerakond ei osale kohalike omavalitsuste valimistel, võisid tõesti toetada mind," ütles ta.

Tema sõnul on keeruline selgitada, mis Vabaerakonnas toimub. "Ma ei saa aru, mis seal toimub. Kui erakond avalikult deklareerib, et me ei osale valimistel, kui ta kirjutab lihtsalt alla sellele, et meil ei ole kohalikku agendat, siis esiteks on see vale. Tallinnas meil on väga hea, väga tugev piirkond - 252 liiget - ja me võiksime Tallinnas väga hea nimekirja välja panna. Aga suure tõenäosusega siis ei soovita rahastada seda, raha ei kulutata, et säilitada riigikogu kampaaniaks 2019 oma inimstele. Minu kahtlus on selline," arutles Krištafovitš.

"Kui nad ei osale seal, siis erakond hääbub. Ongi kõik," ütles ta kohalikel valimistel kandideerimisest loobumise kohta.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: